Tuumatalvekäpikud

Need käpikud on Tõsised Tegijad - voodriga. Samas oli neid nii lihtne kududa, et isegi mina sain hakkama :P

Õpetus oli suvises Spin Off'is (Theresa's lined mittens). Vaja oli kedrata kahte sorti lõnga. Kinda välimise osa jaoks veidi jämedamat ja laugema keeruga, et annaks tiheda ja soojustava koe. Voodri jaoks veidi peenemat, pehmemast villast ja tihedama keeruga, et vastu nahka mõnusalt sile ja pehme tunduks. Nii pealmise osa kui ka voodri sai kududa samade varrastega (mina kudusin 2,5 mm varrastega). Tänu sellele, et voodrilõng oli peenem, tuli voodriosa veidi väiksem ning mahtus ideaalselt pealmise kinda sisse.

Pealmise osa lõng on kedratud Kihnu maalamba tallevillast, sisemine Soome maalamba villast. Ma tegelikult ei kedranud ekstra selle projekti jaoks, juhtusid lihtsalt sobilikud lõngad olemas olema, millele rakendust otsisin. Pruun lõng on kedratud ja korrutatud vokil. Voodrilõng kedratud ja korrutatud kedervarrel - juba ammu, eelmisel suvel (mis seletab ka selle suuremat ebaühtlust, ketramisoskused arenevad kiiresti...).

Kõigepealt kudusin välimise kinda. Seejärel pöörasin soonikuosa tagasi, korjasin kinda sisemiselt küljelt silmad teise lõngaga üles ja kudusin voodri. Nii voodri labakäeosa kui ka pöidlaosa kudusin paar rida vähem.

Nüüd mõtlen, et pean endale ka tegema. Koerakarvalõngaga. Sest ma olen külmavares.

Mis halvasti, see uuesti

Mõnikord juhtub, et korrutamine ei tule nii hästi välja, kui tahaks. Korrutamise ajal ehk isegi paistab paras hulk keerdu olevat, aga pärast lõnga vihiks kerimist ja pesu tundub seda liiga vähe - lõng on "lörts". Või hoopis liiga palju - lõng on kõva ja üleliia keerdus. Julika kirjutas eelmise postituse kommentaariumis, et ta sai oma koerakarvalõngad paremaks, kui lasi keerdu vähemaks. See tuletas mulle meelde, et mul tuli just vastupidist teha - peale pesu oli keerdu liiga vähe, seega korrutasin natuke juurde.

Seega saab nihu läinud korrutamist parandada sellega, et lõng uuesti üle korrutada. Kui vaja tihedamat keerdu, siis seod lõngaotsa kedervarre või pooli külge ja keerutad uuesti samas suunas, mis esimesel korral (ehk siis vastupäeva, kui ühekordsed on päripäeva kedratud). Ja kui tahad keerdu vähemaks saada, keerutad lõnga samas suunas, mis ühekordseid ketrasid (reeglina päripäeva). Toimib ühtmoodi hästi nii voki kui ka kedervarrega.

Kui ketrad ühekordseid, millest plaanid teha kahekordset lõnga, siis on ketramise ajal vaja neile anda veidikene rohkem keerdu, kui ehk vajalikuks pead, kuna korrutamine võtab seda vähemaks.

Pesemata või rohkelt lanoliini sisaldavat villa kedrates peab arvestama sellega, et pärast pesed lõnga pealmisesse ossa jääva lanoliini välja ja keerd väheneb. Sellisel juhul tasub nii ühekordseid kedrates kui ka korrutades natukene tihedamalt keerdu anda.

Koerakarva ketramine

Jesper - karvane koer

Koerakarva ketramisest hakkas mingi hetk igalt poolt vihjeid tulema - SpinOff kirjutas ja Julika mainis ja Isetegijas arutati. Sõber Karin usaldas mulle kotitäie segaverelise Jesperi aluskarva, et saaksin ka proovida.

Koera aluskarva kohta on isegi peen erinimetus - chiengora. Chien on prantsuse keeles koer ja -gora lõpp tuleb sõnast "angora", sest koera aluskarv meenutab angoorajänese villa, olles pehme, peen ja kohev. Veel infokilde:
- Koerakarvad on väga libedad ja tihti ka lühikesed, seega on vaja kiiresti ja rohkesti keerdu sisse kedrata, et lõng kokku jääks.
- Ketramiseks on parim pehme aluskarv, mis sisaldab võimalikult vähe karmimaid ja jämedamaid pealiskarvu (kui viitsimist on, võib neid välja noppida). Lõigatud koerakarvadest lõng jääb kare ja torkiv.
- 100 % koerakarvast kedratud lõng jääb tihe, mitteelastne (nagu puuvillalõng) ja väga soe. Ta läheb kasutades kenasti karvaseks ning sobib imehästi efektlõngaks.
- Enamasti kedratakse koerakarva kokku kraasitult lambavillaga, lambavill annab lõngale elastsust ja hoiab koerakarvad paremini lõngas kinni (mingil määral libisevad need siiski kootud eseme kandmisel lõngast välja, see on paratamatu nii libeda kiu puhul). Koerakarvaga segamiseks soovitatakse ka alpakavilla.

Jesperi aluskarv oli puhas, aga lõhnas tugevalt koera järele, seega pesin selle kõigepealt ära. Leotasin paarkümmend minutit käesoojas õrna pesuvahendiga vees ning loputamiseks leotasin kaks korda puhtas vees. Käsitlemise kergendamiseks kasutasin tülli, täpselt nagu lambavilla pesu puhul. Koerakarval rasu-lanoliini pole, seega ei pea kuuma veega pesema.

Ketrasin Jesperi karva nii puhtalt kui ka lambavillaga segikraasitult (u. 50% üht ja 50% teist).

Jesperi karvad käsikraasil

Ketramiseks ja korrutamiseks valisin meelega kedervarre, et julgustada kõiki koeraomanikke ja muiduhuvilisi - ka kedervarrega saab väga ilusat lõnga teha, ei pea vokk olema!

100 % koeralõng
50 % koerakarvad, 50 % lambavill

Sellise lühikese ja libeda kiu puhul võiks üpris kerget kedervart kasutada (minu oma oli 30 g) ning keerdu peab kiiresti ja rohkesti andma. Selleks soovitan soojalt reielt rullimist, selle asemel, et kedervart näpu vahel keerutada. Sellest videost näeb, kuidas see umbes käib (ärge ainult käsi niimoodi kõrgel hoidke, kui te selja-või kaelavalu ei soovi - küünarnukid ikka kenasti keha ligi). Kindlasti tuleb lõng korrutada. Peale ketramist ja enne kuduma asumist peske lõng läbi, alles siis näeb, milline lõng tegelikult jääb (see kehtib muidugi kõigi käsitsikedratud lõngade puhul).

100 % koeralõng

Hall on lamba- ja koeralõng, beež - koeralõng.

Proovilapid - beež kootud 2,5 mm ja hall 3 mm varrastega

Koeralõngast heegeldatud tähekesed