laupäev, 12. juuni 2010

Antarktikasse!

Ei, mina ei lähe. Küll aga ühed tuttavad rootslased ja koos nendega minu kedratud koerakarvalõngast sokid. Nimelt käisid Lennart ja Anna mõni aeg tagasi Eestis. Anna mainis, et vaja villaseid sokke Antarktikareisiks. Misjärel mina kiitsin koerakarvaga lõnga häid omadusi ja lõppeski kõik sellega, et hakkasin sokkideks lõnga ketrama.

Tegin kaks erinevat lõnga. Tumedam on karmimast eesti maalamba villast ja tugevama keeruga, et sokk hästi vastu peaks. Heledam lõng sisaldab soome maalamba villa, sellest said pehmed ja soojad sokid, mis ehk kuluvad kiiremini, ent on ekstramõnusad. Mõlemas lõngas on ca 40 % koerakarva, mille annetas Jesperi kamraad njuufa Bosse. Lambavilla ja koerakarva kraasisin segi trummelkraasiga, lõngad ketrasin ja korrutasin vokiga.

Inimesed ikka kirjutavad aeg-ajalt ja küsivad, kas minult koerakarvast lõnga ketramist tellida saab. Saab küll. Iga lõnga saab kedrata just sellise, nagu soovi on - kas vastupidava sokkideks või pehme ja sooja mütsiks-kinnasteks või hoopis tupsulise-nupsulise efektlõngaks.

teisipäev, 8. juuni 2010

Ketramine vanal Inglismaal

Natuke teadusuudiseid. Hertfordshire Ülikooli ajalooprofessor John Styles sai 823 150 euro suuruse grandi, et läbi viia viieaastane projekt "Ketramine vokiajastul, 1400-1800" (Spinning in the Era of the Spinning Wheel, 1400-1800). Nimelt oli Inglismaa juba enne tööstusrevolutsiooni saanud üheks maailma rikkaimaks riigiks ning tekstiilitööstus oli Inglismaa rikkuse peamisi alustalasid. See majandusharu toetus suuresti käsitsi ketramisele ja käsitsi kedratava lõnga kõrgele kvaliteedile. Antud projekti raames uuritaksegi just käsitsi ketramist Inglismaal 1400-1800. a. Rohkem infot siin. Loodetavasti antakse tehtud töö põhjal mõni huvitav raamat välja.