Vill ja värv - koolitus Jaani talus

Koolituspäev Jaani talus „Villa pesemine ja taimedega värvimine“

25. mail toimub Jaani talus Valistre külas koolituspäev, kus huvilised saavad õppida Jaani talu perenaise Julika Roosi käest parimaid võtteid lambavilla pesemiseks ja kus mina tutvustan taimedega värvimise põnevat maailma.

Koolituspäev koosneb kahest osast – kõigepealt peseme villa ja seejärel värvime villa kohalike taimedega.

Alustuseks peseme villa kuuma veega - lihtsa ja nauditava pesemismeetodiga, mis tagab ilusa puhta villa ning on eelduseks hästi õnnestunud värvimistulemusele. Seejärel jalutame ümberkaudses looduses ning otsime parimaid värvitaimi. Osalejad saavad ülevaate tervest taimedega värvimise protsessist – kuidas värvivett keeta, villa värvimiseks ette valmistada, milliseid peitse kasutada jne.

Lõunapaus toimub pikniku vormis, korraldajate poolt on tee ja kohv.

Aeg: laupäev, 25. mai, kell 11.00-16.00

Koht: Jaani talu, Valistre küla, Halinga vald, Pärnumaa

Osalustasu: 15.- (hinna sees lambavill ning kohv ja tee)

Juhendajad: Julika Roos, Liis Luhamaa

Registreerumine: julika (at) jaanitalu.eu, tel. 5218299

Siidilõngaga ehe

Eelmisel suvel toimus minu kolme gildikaaslase - Kadri Rebase, Signe Taremaa ja Kirsti Tuumi näitus "Läbi aja ühendatud". Ühel Kirsti loodud imekaunil puidust ripatsil oli "ketiks" minu kedratud siidilõng.

Selle lõnga olin kedranud juba mõnda aega tagasi, omamata selget eesmärki, milleks seda lõnga kasutada. Tahtsin lihtsalt katsetada üht oma kergemat, 16-grammist kedervart. Mida kergem kedervars, seda peenemat lõnga kedrata tuleb. Siid jällegi on selline materjal, mis käte vahel pea iseenesest peeneks heideks muutub. Seetõttu oligi mul Kirstile kohe lõng ulatada :)

Ketrasin lõnga tussa- ehk metsiku siidi kammlindist (i.k. tussah silk, wild silk). Tussasiidi toodavad erinevad Antherea liblikate tõugud. Kuna neid ei ole suudetud täielikult kodustada, kasvatatakse neid Hiinas ja Indias spetsiaalsetes puuistandustes või lausa džunglites ja metsades. Erinevalt kiiskavvalgest kultuursiidist, mida saadakse Bombyx mori liblika tõukude kookonitest, on tussasiid saadaval naturaalsest kreemikasvalgest kuni meekarva kuldsete toonideni. See värvus tuleneb siidiusside tanniinirikkamast dieedist.

Ehtefotod tegi Kirsti. Aitäh!

Kollane + hall = roheline

Vasakpoolsed kaks: värvimata lõngad. Keskmised kaks: kaselehtedega värvitud. Parempoolsed kaks: rabarbririsoomiga värvitud.

Kõik värvijad võivad kinnitada, et nii kui päike hakkab kõrgemalt käima, tuleb peale vastupandamatu tung hakata taimi ja lõngu vees leotama ning, nagu Juulike ükskord kommenteeris, ei jõua ära oodata, millal, käärid käes, saab võssa tormata :)

 

 Kuivatatud rabarbri risoom - ilus, kas pole?

Eelmisel nädalal värvisin kuivatatud kraamiga - kaselehtede ja rabarbririsoomiga. Lisaks kollastele lõngadele sain ka rohelisi. Rohelise lõnga saamiseks kasutatakse tavaliselt kollase lõnga järelpeitsimist raud- või vasksulfaadiga või ülevärvimist indigosinisega. Ent on ka üks lihtsam viis - selleks tuleb kollases värvivees värvida lambahalli lõnga! Päris poti- või rohurohelist tooni nii ei saa, ent ilusaid träpsulisi mahedaid oliivikarva rohelisi küll. Mida erksamat kollast värvivesi annab, seda erksam on ka halli lõnga värvimisel saadav roheline.

 

 Kuivatatud kaselehed

Kuivatatud kaselehti võtsin sama palju kui lõnga, rabarbririsoomi kolm korda rohkem. Leotasin värvimaterjali päevakese lumesulavees, siis kuumutasin aeglaselt, 45 minutiga 80 kraadini ja hoidsin seda temperatuuri sama kaua. Lasin üleöö jahtuda, kurnasin. Lisasin käesooja värvivette korralikult märjaks tehtud ja eelpeitsitud (10% maarjajääd ja 5% viinakivi) lõngad, tõstsin temperatuuri 45 minutiga 80 kraadini, kuumutasin veel 45 minutit ning lasin lõngadel värvivees jahtuda. Kaselehe külm kollane toon andis tulemuseks päris ergud rohelised, rabarbririsoomi võikollane rohkem oliivikarva toonid.

 

Rohelised koos kollastega sokisääres. Sokk veel valmis pole ja ma ei taha mitte mõeldagi kõigi nende otsade peale, mis vaja sisse õmmelda...

 

Minu hallid lõngad on pärit Karula Maavillastelt, kellelt lisaks ilusatele hallidele saab ka eestimaisest meriinovillast valget lõnga!

Ketruskoolitused märtsis ja aprillis

Märtsis ja aprillis õpetan päris mitmes kohas villa käsitsi töötlemist ja ketramist:

09. märts - "Villatööd ja kedervarrega ketramine" Pärnus. Osalustasu 25.-
23. märts - "Vokiga ketramise alused" Pärnus. Osalustasu 25.-
06. aprill - "Villatööd ja kedervarrega ketramine" Arukülas, Raasiku vallas. Osalustasu 24.-
20. aprill - "Vokiga ketramise alused" Tõstamaal. Osalustasu 20.-
27. aprill - "Vokiga ketramise alused" Viljandis. Osalustasu 29.-

Pärnu ja Tõstamaa koolitustele registreerimine ja info - Liis Luhamaa, loodusvarvid@gmail.com, tel. 53428 318

Aruküla koolitusele registreerimine ja info - Aivi Hiibus, vildivilla@gmail.com, tel. 5568 9308

Viljandi koolitusele registreerimine ja info - kristi@loomeinkubaator.ee,  tel. 524 0637

Koolituste sisuga saab tutvuda sellel lehel. Loodan, et kohtume!

Kuidas mõisaproua ketrust hindas

Eelmisel suvel Pärnu Gildipäevadel olin ketramas Rüütli tänaval, kui üks elurõõmus vanaproua ligi astus ja juttu tegi. Ta rääkis mulle väga lõbusa loo oma vanaemast.

Proua vanaema oli olnud osav käsitööline ja muuhulgas mõisaprouale lõnga kedranud. Aga mõisaproua oli olnud selline tujukas. Ükskord oli proua vanaema läinud kedratud lõngu mõisa viima. Mõisaproua oli sel päeval turtsakas tujus olnud. Ta vaatas lõngu ja ütles, et need ei kõlba kuhugi - vaja uued kedrata. Proua vanaema aga polnud rumal. Oli lõngad koju viinud ja kahe nädala pärast nendesamade lõngadega tagasi läinud. Mõisaproua vaadanud lõngu ja öelnud: "No näed, oskad küll, kui tahad!"

Indigo, krapp ja kaheksakand

 Meeli peaks oma blogi ümber nimetama - "Kudumishooliku" asemel "Kudumisabiks", sest juba teist korda vuhkis ta mulle imekiiresti vajaliku kudumi valmis. Seekord tulid tegemisse kirikindad mu mehele, nn. näpikud, sest ees ootas talilinnuloendus Hiiumaal.

 Muster Krentu "Käsitööpäevikust" (kui hea raamat!), sinine lõng värvitud indigoga ja punane punavärviku e. krapi juurtega. Mõnusalt kuulikindlad! Kudumise detailid kirjas Meeli blogis.

Rahvarõivad vs poekaup - loeng Pärnu Muuseumis

Neljapäeval, 24. jaanuaril algusega kell 17 toimub Pärnu Muuseumis põnev loeng teemal "Rahvarõivad versus poekaup. Üleminek rahvarõivaste kasutamiselt valmisriietele 19. sajandil". Lektor Ülli Kont. Loe lähemalt muuseumi kodulehelt.