Kuvatud on postitused sildiga Kirjandus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kirjandus. Kuva kõik postitused

teisipäev, 1. märts 2016

Ja kangast sai seelik


Päris mitu aastat tagasi kudusin Tõstamaa Käsitöökeskuses endale rahvarõivaseeliku kanga, eeskujuks naaberkülast kunagi ERMi ostetud, legendi järgi "metsavärvidega" värvitud seelik. Värvid tulid ilusad, ent kanga endaga ma päris rahule ei jäänud. Tuli teine liiga paks ja kange. Arvasin ise, et lõin kududes liiga kõvasti kokku.

Seelikukangas kasutatud ühekordset lõnga mõni aeg tagasi roositud kinnaste jaoks kokku korrutades sain aru, et häda oli hoopiski lõngas. Punase lõnga, mida kangasse kõige rohkem läks, olin ostnud värvituna Evi Petseri käest. Korrutades lõnga käest läbi lastes sain aru, et tegemist on teise sordi lõngaga, mis tehtud viletsast villast. Lõng oli väga peenike, ebaühtlane ja ülielastne, tõenäoliselt kedratud kõhualusest villast. Seetõttu läks see kududes väga kokku ja kangas jäi üleliia tihe.

Lõpuks otsustasin end siiski kokku võtta, oma ülikriitilisuse kõrvale jätta ja kangast seeliku õmmelda, mis sest, et kuulikindla. Käisin igal nädalal käsitöökeskuses nokitsemas ja Anu ladusa juhendamise all saigi seelik valmis. Ilus tuli :)


Nagu kanga kohta käivast postitusest lugeda saate, polnud ma veendunud, et punast tooni lõngad originaalseelikus loodusvärvidega värvitud olid. Vahepeal olen targemaks saanud ;) ja nüüd arvan, et tõenäoliselt olid punased ja roosad värvitud punapuuga.

Vilbaste kirjutab oma 1938. a. taimevärviraamatus: "Õige laialt oli tuntud varemal ajal, vähemalt möödunud sajandi teisel poolel puupunane." Ka ERMi vanavarakogujate sarjas ilmunud Voldemar Haasi ülestähendustes on mainitud, et siinkandis seelikulõngade värvimiseks seda kasutatud on. Punapuule viitas veel voldivahedes säilinud algne külmem ploomililla toon ning tugevalt pleekinud värv seeliku pealmisel poolel. Nii et tõesti metsavärvidega värvitud seelik, jutumärkideta :)


reede, 28. veebruar 2014

Eva-Liisa Kriisi raamatu "Läbi lõimede" esitlus Pärnus

Foto: Eva-Liisa Kriis
Seda, et Eva-Liisa raamatut kirjutab, kuulsin ta enda käest juba 2012. aasta Mardilaadal. Jäin põnevusega ootama ja paar nädalat tagasi tuligi uudis, et raamat on valmis! Raamatus on mitmekümne erineva suurräti, vaiba, teki jm. vana rahvusliku kanga kudumisõpetused. Mäletan sellest kaheaastatagusest Mardilaadast Eva-Liisa kommentaari, et kõik tekstiilid on väikestest muuseumitest või erakogudest, ükski pole ERMist.

Raamatu sisukord. Mulle torkas kohe ahvatlevalt silma topeltlai labane rakendus voodipesuks :)
   
Foto: Eva-Liisa Kriis 

Esialgu ei tule see raamat poodidesse müüki, seega Pärnu kandi inimesed võiksid kasutada võimalust tulla homme, 01. märtsil kella 13st Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaali (Uus tn. 5), kus Eva-Liisa oma raamatut tutvustab ja müüb. Teised esitlused toimuvad Viljandi Kultuurimajas (14. märts), Nõmme Muuseumis (15. märts) ja Märjamaa Raamatukogus (05. aprill).
Foto: Eva-Liisa Kriis 

pühapäev, 27. märts 2011

Uued raamatud

Sedakorda soovin teie tähelepanu juhtida paarile uuele villa- ja ketrusteemalisele raamatule. Minul neid veel riiulis pole (kaks pole müükigi jõudnud), aga suure tõenäosusega saavad olema. Ja mitte ainult selle pärast, et ma ei vaja kunagi vabandust, et uusi raamatuid muretseda :)

Anne Field "Spinning Wool. Beyond the Basics".
Raamatu teeb huvitavaks see, et autor on uusmeremaalane. On ju enamik viimase aja ketramisraamatuid kirjutatud ameeriklaste poolt. Amazonis on võimalik lugeda u. 25 lehekülge raamatust ja see algus oli minu jaoks piisavalt põnev, et raamat oma soovinimekirja panna.












Jacey Boggs "Spin Art. Mastering the Craft of Spinning Textured Yarns".
Ilmub müüki aasta lõpus (2011 dets.). Jacey artikleid efektlõngade ketramise kohta on ilmunud mitmes viimases SpinOff-is. Tema juhendid on väga põhjalikud ja arusaadavad, mistõttu julgen raamatutki soovitada. Raamatuga tuleb kaasa DVD! Ning kes soovib, võib tellida otse autorilt ja autogrammiga. Ma natuke imestan, et Interweave juba jälle efektlõngade raamatut välja annab, sest alles ilmus Symeon North'i "Get Spun". Populaarne teema vist :)






Deborah Robson ja Carol Ekarius "The Fleece and Fiber Sourcebook".
Mis ma oskan öelda - üle 400 lk. teksti ning üle 200 lambatõu jt. villaloomade tutvustuse... Ka hobused ja koerad sees :) Iga tõu kohta fotod loomast, pesemata ja pestud villast, sellest kedratud lõngast ning silmuskoe- ja kangaproovidest, põhjalik kirjeldus, soovitused töötluseks ning kasutuseks. Entsüklopeediline teos kahtlemata. Amazoni järgi peaks ilmuma selle aasta juunis.

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Veel perioodikast

Eelmisele postitusele lisaks - vanu Spin-Off ajakirju saab osta elektroonilisel kujul. Saadaval CDd 2006-2007 ja 2008 a. ajakirjadega.

Vokifännidele teadmiseks, et USAs antakse välja ka puhtalt vokkidele ja vokitarvikutele pühendatud ajakirja The Spinning Wheel Sleuth.

pühapäev, 19. september 2010

Ajakirjad

Panen ritta suuremad ketramist ja villatöötlust käsitlevad ajakirjad.

Spin-Off. USA ajakiri, peamine teema käsitsi ketramine. Ilmub 4 korda aastas, aastatellimus Eestisse ca 400 krooni. Ühes varasemas postituses kirjutasin, et raamatud võivad olla, aga Spin-Off peab olema. Arvan siiamaani nii.

Wild Fibers - ajakiri, kus tutvustatakse looduslike kiudude tootmist ja töötlemist kogu maailmas. Ilmub 4 korda aastas, aastatellimus Eestisse maksab ca 690 krooni. Lükkasin selle tellimist tükk aega edasi, arvates, et tegemist on Spin-Off'i nö. klooniga. Kaugel sellest. Pikad ja põhjalikud lood, kirja pandud väikese huumori ja suure kaasaelamisega, avardab igati silmaringi. Võiks huvi pakkuda ka neile, kes kasutavad vabrikulõngu ega tegele (veel) ketramisega.

The Journal for Weavers, Spinners and Dyers - Briti ajakiri kangakudujatele, ketrajatele ja värvijatele. Ilmub 4 korda aastas, aastatellimus Eestisse maksab ca 420 krooni. Saan seda ajakirja tasuta seoses sellega, et olen Suurbritannia kangakudujate, ketrajate ja värvijate online-gildi liige. Ise vist SpinOff'ile ja Wild Fibers'ile lisaks tellida ei raatsiks.

YarnMaker - verivärske Briti ajakiri käsitsi ketrajatele, millest ilmunud vaid üks number. Väljaandja Dorothy Lumb. Hakkab ilmuma 6 korda aastas, aastatellimus Eestisse maksab ca 725 krooni. Eks näeb, mis sellest tulema hakkab, esimene number polnud üldse paha.

kolmapäev, 4. august 2010

Artiklid "Käsitöös"

Ajakirjas "Käsitöö" hakkas ilmuma minu ja Julika artiklitesari "Villast lõngani". Esimene jutt oli suvenumbris - villalammaste kasvatamisest ja villa pesemisest. Sügisnumbri artikkel räägib kraasimisest. Teema väga põhjalikuks käsitlemiseks ajakirjas kahjuks ruumi ei jätku, kuid loodame, et midagi uut ja huvitavat meie lugudest leiate.

Kes "Käsitööst" villapesust luges, märkas ehk, et seal antud juhised - või õigemini vee- ja pesuvahendi kogused - on teistsugused kui need, mis kunagi siin blogis kirja panin. Olen vaikselt katsetades leidnud, et võttes 100 g villa kohta 10 l vett ja 1-3 tl. (enamasti võtan 3 tl.) Sodasani nõudepesuvahendit, saan piisavalt hea tulemuse. Samuti ei mässa ma enam vihmavee soojendamisega, kasutan vihmavett vaid villa leotamisel.

pesemata vill / pestud vill

neljapäev, 29. aprill 2010

Lambakriminull

Juhtusin lugema üht väga toredat raamatut. Leonie Swanni lambakriminull "Glennkill" kirjeldab, kuidas lambad inimeste maailma näevad ja mida nad sellest arvavad. Väga lõbus :) Selle raamatu pärast tasub raamatukogust või -poest läbi astuda.

Mõni aeg tagasi (08.03-12.03) oli see ka järjejutuna Vikerraadios, luges Anu Lamp.

Üks lõik, mis eriti meelde jäi - mida peategelased-lambad arvasid karvututest lihalammastest:
"Kõige veidram nende puhul oli asjaolu, et neil peaaegu polnud villa, vaid üksnes krussis tihe ude ihu katmas. Samas oli näha, et neid polnud sugugi hiljuti pügatud. Milleks pidas Gabriel lambaid, kes ei anna villa? Milleks nad head olid? Gabriel pidi olema küll väga sõbralik inimene, kui jändas nii kasutute lammastega."

reede, 19. juuni 2009

Raamatud ja autogrammid

Interweave Press on hästi tore kirjastus. Esiteks annavad nad neli korda aastas välja puhtalt ketramisele ja sellega seotud teemadele pühendatud ajakirja Spin-Off. Lisaks on Interweave'ilt riburadapidi ilmunud või ilmumas mitmed ketramise raamatud.

Eelmise aasta lõpus ilmus Judith MacKenzie McCuin'i "The Intentional Spinner". Alles äsja tuli välja Amy King'i "Spin Control". Ja aasta lõpus saab endale muretseda Abby Franquemont'i raamatu "Respect the Spindle". Mul on olemas nendest esimene (kui hea raamat!), teine peaks paari nädala jooksul saabuma ja kolmanda osas on eeltellimus tehtud.

Tore on veel see, et Amy ja Abby puhul on võimalik endale tellida autori poolt signeeritud raamat! Selleks tuleb "Spin Control" tellida Amy alias The Spunky Eclectic'u veebipoe kaudu, Abby raamatu puhul on vaja esitada eeltellimus tema veebilehel.

kolmapäev, 13. mai 2009

"Loov ketramine"

Eesti keeles on ilmunud vaid üks ketramise (tõlke)raamat – A. Daykin'i ja J. Dean'i “Loov ketramine”. Eesti keeles välja andnud kirjastus Sinisukk, tõlkija Helen Idarand ja toimetaja Monica Tõnismann. Olen sellest raamatust juba mõnda aega kirjutada tahtnud, aga ikka edasi lükanud, kuna mitmed kohad tekstis tundusid minu kui ketraja jaoks ebaloogilised. Kriuks2 oli nii lahke ja laenas mulle ingliskeelse originaali ning see, mis selgus, polnud meeldiv.

Kõigepealt raamatu headest külgedest. Silma jäävad imeilusad ja inspireerivad suured fotod, mis lausa kutsuvad ketrama. Raamatu alguses on ära toodud ka päris suur hulk erinevaid efektlõnga ketramise tehnikaid. Ketramise õpetused on pigem kokkuvõtlikud, aga kõik põhipunktid on kirjas.

Kuid raamatu eestikeelne tõlge on vigasid täis. On valesti tõlgitud mõisteid, valesti tõlgitud lauseid, valesti tõlgitud tööjuhendeid ja mõned keerulisemad laused on täiesti tõlkimata jäetud. Loomulikult, ega tõlkimine ole täppisteadus ja alati võib vaielda, kuidas oleks õige mõnda mõistet tõlkida, aga seal on ikka väga konkreetsed ja kohati lausa elementaarsed vead. Toon need ära lehekülgede kaupa (kusjuures mitte kõik, lihtsalt olulisemad). Ma vabandan ette, kui mõned minu tõlked kohmakad tunduvad, püüdsin eelkõige mõtet edasi anda.

Lk. 7 Tõlkes väidetakse, et “jämedama lõnga ketramiseks on võimalik villa kraasida ka (…) koera kammimise harjaga”, samas kui inglise keeles on kirjas, et “an ordinary dog comb will do in preparing fibres for spinning using the worsted method”. Ehk oleks õige tõlge hoopis selline: “Tavaline koerakamm sobib kiudude ettevalmistamiseks, et kedrata kammlõnga.” Seega räägitakse koerakammist ja villa kammimisest, mitte kraasimisest. Teiseks ei mõelda sõna “worsted” all mitte lõnga jämedust, vaid kammlõnga ketramise meetodit. See viga kordub ka lk. 50, kus “worsted yarn” on tõlgitud “jämedaks lõngaks”, õige tõlge oleks “kammlõng”. Samas mõnes kohas on “worsted yarn” õieti “kammlõngaks” tõlgitud (nt. lk. 78). Segadus tekib sellest, et inglise keeles kasutatakse mõistet “worsted” ka lõnga jämeduse kirjeldamiseks, aga siin on selgelt näha, et antud juhul viidatakse ketramise viisile ehk siis kammketrusele (worsted method).

Lk. 7 Tõlge: “Voki lisavarustusse kuuluvad poolid, poolihoidjad ja korrutamise abivahendid”. Ei ole olemas eraldi korrutamise abivahendit. Poolihoidja ja korrutamise abivahend on tegelikult üks ja seesama asi – nn. Lazy Kate ja ingliskeelne tekst ütlebki: ”Your spinning wheel comes provided with bobbins and a Lazy Kate, a stand for storing the bobbins and also an aid for plying.”

Lk. 8 “Kraaslint on villakiud, mis on tööstuslikult pestud ja kraasitud (...)” Ingliskeelne tekst räägib aga top'ist ehk kammlindist ja kammimisest (are combed). Sama viga leidub veel paljudel lehekülgedel ehk siis “kammlindist” on tõlkes saanud “kraaslint”.

Lk. 9 Originaal: “Silk is a strong fibre, but is weakened when damp” ehk siis “Siidikiud on tugev, kuid muutub niiskena nõrgemaks”. Eestikeelses raamatus aga: “Kuigi see kiud on hästi tugev, muutub ta kuivades nõrgemaks.” Proteiinikiud (nt. siid ja vill) muutuvad kuivades tugevamaks.

Samal lehel on kahes kohas “kammlindi” (top) asemel kasutatud mõistet “kraaslint”.

Lk. 9 Villa pesemisest - “Jäta kauss seisma, kuni vesi on käesoe (...)” Ingliskeelne tekst ütleb aga “Leave the wool soak until the water is just cool enough for your hands to bear” ehk siis “Jäta vill likku, kuni vesi on nii palju jahtunud, et suudad käed sisse panna.” See on palju soojem kui “käesoe”, mis on inglise keeles hoopis “lukewarm”. On seal vahet? On küll, sest nagu ma villapesu postitustes kirjutanud olen, ladestub villarasv villa peale tagasi, kui pesuvesi liiga maha jahtub ning see võib villa ebameeldivalt kleepuvaks muuta.

Lk. 10 Villa ettevalmistamisest - “Juhendis on toodud villase lõnga kraasimine ja kammimine”. Hmm, siin on avastatud täiesti uus asi tekstiilitootmises – lõnga kraasimine ja kammimine :P Loomulikult on originaaltekstis jutt villa kraasimisest ja kammimisest.

Lk. 14 Punkt 5 - “Tõmba peost veidi kiudu (...)”. Originaaltekst on palju üksikasjalikum: “Pull a few fibres from the mass with your left hand, still with a firm grip on the leader” ehk siis “Tõmba vasaku käega villamassist veidi kiudu, hoides ikka veel tugevalt juhtlõngast kinni.”

Lk. 14 Punkt 6 - “(...) ja keri valminud lõng ümber kedervarre allosa”. Originaalis: “(...) wind the handspun yarn round the bottom of the shaft, above the whorl” ehk siis täpsustatakse, et lõng tuleb kerida kedra kohale (sest annaks ka kedra alla kerida).

Lk. 15 “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal ja keerab vokiratas”. Kuidas vokiratas vokki paigal hoiab? Ja kuhu ratas vokki keerab? Originaaltekst on teistsugune: “A spinning wheel is basically a horizontal spindle held in place by supports and driven by a wheel” ehk siis “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal raam(istik) ja mis teeb tööd vokiratta abil.”

Lk. 15 Värtna ja pooliga vokk - “Kõik vokid töötavad samal põhimõttel, kuid kiiruse kontrollimisel on kasutusel kaks eraldi tehnoloogiat.” Originaaltekstis ei räägita lihtsalt kiirusest, vaid värtna ja pooli suhtelistest kiirustest ehk siis “the relative speeds of the flyer and bobbin”. Voki funktsioneerimise seisukohalt on tähtis vahet teha, sest selle, kui kiiresti lõng poolile keritakse, ei määra ära mitte värtna ja pooli absoluutne kiirus, vaid nende suhteline kiirus e. kiiruste erinevus. Värten ja pool võivad keerelda ükskõik kui kiiresti, aga kui nad keerlevad samal kiirusel, siis lõnga poolile ei tõmmata. Ja erinevad vokisüsteemid kontrollivadki nende kiiruste vahet erinevalt.

Lk. 15 Scotch tension vokk – on jäetud ingliskeelne väljend. Selle süsteemi põhimõtet tundes oleks võinud eestikeelse vaste leida küll – näiteks “poolipiduriga vokk”. Eestikeelses tekstis on lakooniliselt mainitud, et “Pooli kiirust kontrollitakse eraldi paela abil” - originaaltekstis olev põhjalik süsteemi toimimise kirjeldus on tõlkimata jäetud.

Lk. 18 Kraasvilla valmistamine, punkt 1 - “ Näpista kergelt vasaku käe sõrme ja pöidla vahelt läbi liikuvat lõnga. Lase see umbes 12 mm kaugusel villarullist lahti”. Selle teksti põhjal võiks arvata, et lõng tuleb 12 mm kaugusel villarullist lahti lasta. Originaaltekst ütleb aga hoopis: “Release about 12 mm of the rolag” ehk siis “Vabasta 12 mm villarullist.” Mida sellega mõeldakse, võib aru saada, kui selle postituse alt kraasvilla (woollen) ketramise videot vaadata.

Punkt 2 . “Lõng hakkab muutuma elastsemaks ega veni enam nagu näts”. Originaal: “(...) the yarn will begin to feel elastic, rather like chewing gum” ehk siis “Lõng muutub elastseks, meenutades venivat nätsu.”

Lk. 24 Sissejuhatuse lõpust on puudu üks lause “You can produce other attractive yarns using silk (see pages 28-29).”

Slubilõng, punkt 2 - “Aja käed laiali, kuni jõuad keerdus kitsama kohani ja lase keerdudel üle paksema koha hüpata.” Kujutage nüüd ette, mis juhtub, kui te lõnga kedrates käed laiali ajate... Originaal: “Pull the hands apart until a thinner area of drafted fibres appears and allow the twist to jump over the thicker area into this thin area” ehk siis “Tõmba käsi teineteisest eemale, kuni villakiudude sees moodustub õhem koht ja lase keerdudel üle paksema koha sinna õhemasse kohta hüpata. ”

Lk. 25 Mulineelõnga tegemise kirjelduse juures soovitatakse ingliskeelses tekstis kasutada kammlinti, mitte kraaslinti, nagu tõlkes kirjas.

Lk. 27 Core spun yarn on tõlgitud kaabellõngaks. Minu meelest ei ole see eriti õnnestunud tõlge, kuna inglise keeles (näiteks USAs) nimetatakse kaabellõngaks (cabled yarn) hoopis 26. leheküljel kirjeldatud krepp-lõnga – ehk siis lõnga, mille puhul korrutatakse (inglise keeles kasutatakse siin mõistet "cabelling" e. kaabeldamine, mitte "plying" e. korrutamine) korrutatud lõngad veelkord kokku. Core spun yarn võiks olla näiteks “südamikuga lõng” vmt.

Lk. 28 “Mõned siidivalmistamise tehnikad (...)”. Originaalis: “Some of the silk spinning techniques (...)” ehk siis “Mõned siidi ketramise tehnikad (...)”.

Lk. 30 Peatükk “Lühikarvaline vill ja aluskarv”. Ingliskeelne tekst kõlab “Shortwool and down”. Down on tõepoolest ka aluskarv, aga mitte ainult. Teatud lambatõuge, algselt pärit Kagu-Inglismaalt, kutsutakse samuti Down-tüüpi lambatõugudeks, aluskarvaga pole neil midagi pistmist. Et räägitakse just Down-tüüpi lambatõugudest tuleb välja ka sellest, et selle peatüki projektide seas pole ühtegi aluskarvast kedratud lõnga, küll aga mitu Down-tüüpi lambatõu (n. Shropshire, Shetland) villast ketramise projekti. Lisaks sellele – eesti keeles ei räägita “lühikarvalisest” villast, ikka lühikese kiuga villast. Samuti ei räägita “pikakarvalisest” villast, vaid pika kiuga villast (lk. 50). Taksid on lühikarvalised ja pikakarvalised, mitte lambad :)

Lk. 39 Projekt “Krookus”. Siin pole probleem tõlkega, vaid sellega, et juhend (ka originaalis) käsib kasutada Navaho korrutamist (sellega saab kolmekordse lõnga), aga lõng pildil on kahekordne.

Lk. 40 Eesti keeles “Keskmise pikkusega ja peenike lõng”, inglise keeles “Medium and fine wool” ehk siis “Keskmine ja peenvill”. Samuti kuulutab tõlge, et “Peenim lõng tuleb meriinolambalt.” See toob mulle silme ette meriinolamba, kellele on peenike lõng keritud ümber kere nagu poolile – ja kui on lõnga vaja, siis muudkui lähed ja kerid :) Inglise keeles räägitakse muidugi meriinolamba villast (“The finest fleece comes from the Merino.”)

Lk. 48 Projekt “Vihmapiisad”. Tõlkeraamatus öeldakse, et vaja 20 helmest, originaalis aga räägitakse 200 helmest.

Lk. 50 Tõlkes: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat paksu kui peenikest villast lõnga.” Originaal: “The hand spinner can achieve both a lustre worsted and a fine woollen yarn (…).” Ehk siis korrektne tõlge oleks: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat kammlõnga kui ka peent (või head, kvaliteetset – fine tähendab mõlemat) kraaslõnga.”

Lk. 54 Projekt “Ajupuud”. Esiteks ei suudeta otsustada, kuidas peaks Bluefaced Leicester eesti keeles kõlama ja kasutuses on kolm varianti – lk. 54 “sinisenäoline Leicester” ja “sinisekirju Leicester” ning lk. 56 “sininäoline Leicester”. Materjali loetelus on kirjas, et vaja “10 g siidikiudu”, originaalis aga, et 10 g tussah (e. “metsikut”) siidi.

Lk. 68 Projekt “Popcorn”. Tõlkes väidetakse, et üks Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa. Kui arvestada, et keskmiselt annavad lambad villa nii 3-5 kg, siis on selge, et lammas, kes annaks 37 kg villa, peaks olema vähemalt hobusesuurune. Mida siis originaalis kirjutatakse? Aga seda, et Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa! Ainult et sulgudes on ära toodud ka villaku kaal naelades – ehk siis 17 naela. See teeb veidi üle 7,5 kg, mis ongi õige Cotswoldi lamba villaku kaal. Aga kust siis see 37 tuleb? Üks nael on keskeltläbi 0,45 kg. Et saada naelad kilogrammideks, tuleb naelade hulk korrutada 0.45-ga. Antud juhul 17 x 0,45 = 7,65. Aga kui 17 jagada 0,45, saame... 37,7!

Sama lehekülje tööjuhendis kästakse punktis 2 kerida vill vastupäeva ümber südamiku. Originaaltekstis aga öeldakse, et “Wrap the core yarn in a Z direction, with fleece”. Z direction ehk Z-suund on päripäeva (kuna Z-keerd saadakse päripäeva kedrates), mitte vastupäeva.

Lk. 108-109 Sõnaseletused.

Kuigi läbi kogu raamatu kasutatakse mõistet “keerd”, on sõnaseletustes sellest saanud “keere” (ja tuuakse näide - “Paksud lõngad vajavad vähem keeret (…)”). Samuti kasutatakse vaid sõnaseletustes mõisteid Z-keere ja S-keere, ülejäänud tekstis aga mõisteid Z-keerd ja S-keerd.

Vill väidetakse olevat pügatud lamba karvkate. Huvitav, kuidas siis pügamata lamba karvkatet nimetada? :P Inglise keeles ei räägita aga villast (wool), vaid villakust (fleece), mis tõepoolest on lamba terviklik pöetud villkate (villal ja karval on vahe sees, aga sellest pikemalt mõnes teises postituses).

Top (kammlint) on tõlgitud villalooriks.

Originaaltekstis on kokku 42 sõnaseletust, tõlkes aga 31. Ma mõistan, miks mõned on välja jäetud, aga samas on välja jäetud ka olulisi mõisteid nagu kamm- ja kraaslõng (worsted and woollen yarn).

Nagu alguses mainitud, ei toonud ma ära kõiki vigu, mida oleksin tahtnud parandada. Sinisuka tõlkeraamatuid ma igatahes enam osta ei julge :(

esmaspäev, 13. aprill 2009

A Dyer's Garden

Rita Buchanan'i "A Dyer's Garden: From Plant to Pot: Growing Dyes for Natural Fibres" on väike, aga väga asjalik raamat. Nagu pealkirjast järeldada võib, kirjutatakse seal värvitaimedest, mis sobivad aias kasvatamiseks. Ehkki mitmed kirjeldatud taimed (näiteks naistepuna, põdrakanep jt.) kasvavad meil ka vabas looduses.

Raamat on jaotatud kuueks peatükiks, mille teemadeks on:
- sobivate taimede valimine;
- taimede kasvatamine;
- värvitaimede aia planeerimine (koos näidisdiagrammidega);
- taimedega värvimise põhitõed (sh. õpetus indigot sisaldavate taimedega, nagu Jaapani indigo ja sinerõigas, värvimiseks);
- erinevad värvikatsetused;
- värviaeda sobivad taimed.

Kokku kirjeldab R. Buchanan 32 erinevat taime, paljud neist on meilgi populaarsed aiataimed (nt. pruudisõlg, daalia jpt.)

Mulle meeldib väga raamatu ülesehitus. Igale taimele on pühendatud kaks lehekülge, kus on ära toodud taime pilt ja näidised erinevate peitsidega saadud värvidest (lõngafotodena). Samti taime kirjeldus, teiste samasse perekonda kuuluvate taimede nimetused (lisaks mainitud, kas ka nende puhul on tegu värvitaimedega või mitte), juhendid taime kasvatamiseks ning värvimise retsept(id).

Pean aga hoiatama - katsetused on näidanud, et selliseid värve, nagu raamatus toodud, ei pruugi meie klimaatilistes tingimustes samadest taimedest saada. See aga ei vähenda minu silmis raamatu väärtust - taimedega värvimine on alati "riskantne" :)

teisipäev, 8. juuli 2008

Vihmane päev / Rainy Day

Täna muudkui sadas ja sadas. Oli ideaalne ilm toasistumiseks ja hiljuti saabunud Spin-Off Magazine'i lehitsemiseks. Spin-Off on ketramisele pühendatud Ameerika ajakiri, mis ilmub neli korda aastas. Mulle igatahes väga meeldib - on teooriat, projekte-mustreid omakedratud lõngade jaoks, niisama filosofeerimist ketramise teemadel. Mõned artiklid on ajakirja kodulehelt .pdf-idena kättesaadavad.

Tegelikult on mul ka paar raamatut ketramise kohta - Maggie Casey "Start Spinning" ja Lexi Boeger'i "Intertwined". Need kaks raamatut on täiesti erinevad, aga täiendavad teineteist hästi.

"Start Spinning" on praktiline käsiraamat, kus õpetatakse nii kedervarre kui ka vokiga ketramist-korrutamist, samuti villa töötlemist - pesemist, puhastamist, kraasimist. Autor on hästi armas vanatädi, kellel pikk-pikk kogemus ketramise õpetamisel.

"Intertwined" on praktilisusest kaugel. Selle autor Lexi Boeger on küllap paremini tuntud kui Pluckyfluff. Tema lõngad on pehmelt öeldes ebastandardsed ning ta ketrab lõngaks mida iganes - vanapaberi, makilindid, kummipaelad... Need lõngad on juba omaette kunstiteosed. Raamatus on antud ka päris palju ideid, mida ja kuidas nendest kreisidest lõngadest kududa-heegeldada. Väga inspireeriv ja ilus raamat.

Ja kui juba ketramisest jutt tuli - juuli lõpus toimuvad Californias, Lambtownis Ühendriikide ketramisvõistlused. Peaauhind on muljetavaldav - uus Kromski vokk (neid tehakse muuseas Poolas). Eriti tore on muidugi ketrajate triatlon, kus peab ketrama kahe minuti jooksul tavalisel viisil, kummikinnastes ja kinnisilmi :D

It was a rainy day today - perfect for sitting at home and reading the new Spin-Off Magazine. Spin-Off is a US magazine dedicated to handspinning. I like it a lot - it has some how-to articles, projects for handspun yarns and lots more. You can download some of the articles from their homepage.

I also have a few books about handspinning -
Maggie Casey's "Start Spinning" and "Intertwined" from Lexi Boeger. These two books are very different, but they complement each other very well.

And as we are talking about spinning - in a few weeks the US national spinning competition is taking place in Lambtown, California. The grand prize is impressive - a new Kromski spinning wheel. The Spinner's Triathelon seems most fun - spinning for 2 minutes, spinning for 2 minutes wearing rubber gloves and spinning for 2 minutes blindfolded :D

esmaspäev, 2. juuni 2008

Legendaarne Liles / Legendary Liles

Jim Liles'i "The Art and Craft of Natural Dyeing" on suurepärane raamat loodusvärvidest, väga põhjalik igas aspektis. Jim Liles on ajaloolane, kes võttis kätte, uuris välja ja õppis ära, kuidas puuvilla Türgi punaseks värvida. Ja mitte ainult seda - ta töötas välja ka uue, tänapäevasema retsepti, mille puhul läheb aega "ainult" kolm nädalat (ajaloolise 3 kuu asemel). Aga tema raamatus on ka palju muud. Pea 40 lehekülge on pühendatud indigovärvimisele, juures mitu erinevat retsepti, kuidas värvida kemikaalide abil või siis vanamoodsalt kääritades. Siit saab lugeda katkendit potisinisest ehk indigovärvimisest uriini abil. Kuna Liles hakkas loodusvärvidega värvimist õppima puuvilla ja lina värvimiseks, siis saab tema raamatust ka sel teemal palju teada - taimsete kiudude värvimine on villa ja siidi värvimisest mõneti erinev. Ainuke asi, mis mind häirib - mahu- ja kaaluühikud on antud vaid inglise süsteemis ja temperatuurid Fahrenheitides.

"The Art and Craft of Natural Dyeing" by Jim Lyles is an excellent dye book, very thorough in every aspect. Jim Liles is a historian, who took the time and effort to learn how to dye cotton Turkey red. Not only that - he also developed a new recipy that takes "only" 3 weeks (compared to 3 months like in the old days). But the book contains much more. Almost 40 pages are dedicated to indigo dyeing with several recipes for chemical as well as fermentation indigo vats. You can read an excerpt on the sig vat (urine vat) here. As Liles started dyeing with natural dyes with the intention to learn to dye cotton and flax, there's lot of useful information on this subject in his book. Dyeing vegetable fibers is somewhat different from dyeing wool and silk. The only thing that bothers me is that the volumes and weights are given in English units and temperatures in Fahrenheits only.

reede, 28. märts 2008

Uus raamat / New Book

Mulle meeldivad raamatud :) Paar päeva tagasi sain kätte Jenny Dean'i "Colours from Nature. A Dyer's Handbook" ja neelasin ühe õhtuga. Kuid värvimisi saab selle raamatu järgi teha veel pikka aega. Mulle meeldib, et ta peitsidest soovitab vaid maarjajääd ja raudvitrioli ning õpetab ise peitse tegema. Retsepte on nii metalli- (raud, vask) kui ka taimepeitside (tanniin, oblikhape rabarberilehtedest) tegemiseks. Lisaks veel soovitused abiainete (äädikas ja pesusooda) kasutamiseks. Nõuanded, kuidas testida värvide pesu- ja valguskindlust. Retseptid on jagatud gruppideks värvide kaupa, palju on retsepte "suurte" värvainete nagu krapp, košenill, indigo ja värvireseeda kasutamiseks. Kuigi rabarberijuur tundub ka üks ta lemmikutest olevat :) Ent arusaadav ka - tegemist on professionaalse värvijaga ning ta soovitab taimi, mille värvid on kõige vastupidavamad.

Ma tean, et paljudel värvijatel on tema "Wild Colour" . Aga Amazonis oli ainult paar kasutatud raamatut, mida siia ei saadeta ja Krisostomuse pakkumine oli üle 1200 krooni...

I like books :) A few days ago I got the new book from Jenny Dean - "Colours from Nature. A Dyer's Handbook". It took me only one day to read it, but it takes probably years to try all the recipes. It suits me that she only uses alum and iron mordants and teaches how to make your own metallic (aluminium, iron and copper water) or plant (oxalic acid from rhubarb leaf, tannin) mordants. Plus instructions for making alkaline, acidic, iron and copper colour modifiers. You can read how to test the light- and wash-fastness of the colours and colour potential of plants. The recipes are divided by colours. Lot's of recipes for "big" natural dyes like madder, cochineal, indigo and weld. Rhubarb root seems to be one of her favourites, too :) But I guess as she's a professional dyer, she wants to recommend dyes which are most versatile and with the best light- and wash-fastness.

I know that many dyers have her book "Wild Colour", but it was too expensive - I would have had to pay over
$120...

reede, 7. märts 2008

Ajakiri "Türgi punane" / Turkey Red Journal

Turkey Red Journal on ajakiri, mis on pühendunud looduslike värvide tutvustamisele. Kaks viimast numbrit on netist kättesaadavad. 2007. a. kevadnumbris oli huvitav ülevaade - looduslike värvidega tegelevad firmad, mida omavad naised :)

Mis värv on türgi punane? Erinevalt laialtlevinud väärarusaamast ei olegi see mingi konkreetne punane värv või värvaine, vaid värvimise protsess, mille tulemusel saadakse rikkalik ja uskumatult vastupidav sinaka alatooniga punane. Põhjalikumalt võid lugeda siit.

Turkey Red Journal
is a newsletter dedicated to introducing the use of natural dyes. Two recent issues are published on-line. There was an interesting overview on spring issue of 2007 - "Women-owned natural dye businesses" :)

What is turkey red? You can read more about this dyeing process here.

esmaspäev, 18. veebruar 2008

Kirjandus / Literature

Eesti keeles on nüüdseks ilmunud päris mitu raamatut taimedega värvimisest. Püüan nad kõik siia kirja saada.

Gustav Vilbaste (1939) "Taimedega värvimine Eestis". See peaks olema kättesaadav kirjandusmuuseumis, ise näinud ei ole.

Liidia Mälksoo (1976) "Kangakudumine" käsitleb ühes osas ka taimedega värvimist.

Marketta Klemola (1986) "Taimedega värvimine". Selle raamatu leiab kindlasti lähimast raamatukogust ja miks ka mitte enda või vanemate raamaturiiulist - trükiarv oli sellel raamatul 50 000. Tõlgitud soome keelest (orig. "Kasvivärjäys"). Põhjalik, palju värviretsepte, huvitav lugeda. Sisaldab ka lühiülevaadet välismaistest värvainetest ja retsepte krapi, košenilli ja indigoga värvimiseks.

Tiia Artla ja Maret Kelgo (2000) "Seentega värvimine". Lühike ülevaade värviseentest ja värvimisest, enamuse raamatust moodustavad värvifotod seentest ja värvitud lõngadest. Väga kenasti on välja toodud erinevate peitsidega saadavad tulemused.

Efeliine Liiv (2003) "Taimedega värvimine". Väike vihik, kus samas on kõik vajalik kirjas, et taimedega värvimist alustada. Praktiline ja kokkuvõtlik. Sisaldab ainult kodumaiste taimede värviretsepte. Väike apsakas on ka sees - kemikaalide juures (ja retseptides) nimetatakse viinhapet (kui "taimset soola"), kuid tegelikult on mõeldud nähtavasti ikka viinakivi. Viinakivi on viinhappe sool.

Aivi Maandi (2007) "Poolsada vajalikku värvitaime". Selle raamatu kohta on väga kiitva arvustuse kirjutanud Jaanus Betlem Õpetajate Lehes. Mina pean raamatu puuduseks seda, et pole testitud värvide valgus- ja pesukindlust. Mis siis viga, kui peedist saadud ilus lilla ka püsima jääks! Mehhiklased võiksid oma košenillitäid sisse soolata :)

Jackie Crook (2008) "Taimedega värvimine". Tõlgitud inglise keelest. Imeilusad ja ahvatlevad pildid, kuid pooled mainitud värvitaimedest pole Eestist praegu veel kättesaadavad. Täiendus - osad juba on, sest minu kraam jõudis kohale! Juhuu! Kes tahab rohkem asjasse süveneda, sellele jääb raamat ruttu "kitsaks".

Lisaks sellele on ilmunud artikleid ja väiksemaid voldikuid erinevatel aegadel. Internetist on kättesaadav Vormsi käsiraamat (koost. Kristiina Rajando), Loodusmuuseumi kodulehel räägitakse seentega värvimisest. Teemat on käsitletud ka Isetegija ja Kullaketrajate foorumites.

There are several books in Estonian about dyeing with natural dyes which I listed on this post.