kolmapäev, 28. jaanuar 2009

Villapesu minu moodi


Paar üldist soovitust. Kui sa esimest korda katsetad kuuma veega pesemist, siis proovi kõigepealt väikese koguse villaga. Ja kui saad valida, siis võta esimesteks katsetusteks koledamat-karedamat villa. Karedam vill vildistub vähem. Ja kui lähebki nässu, pole kahju suur.

Noppimine. Kas jätta vill pesemise ajaks lokkidena või noppida lokid lahti? Väidetavalt on lokkidena pesemisel vildistumisoht väiksem (Maggie Smith "Start Spinning"). Kui tahta villa pärast kammida, peab lokistruktuuri kindlasti säilitama, kraasimise puhul see nii oluline ei ole. Lahtinopitud villal aga pääseb seebivesi paremini igale poole ligi. Kui on näha, et villalokkide otsad on määrdunud, ehk ka kokku kleepunud, tasub kindlasti enne pesu vill lahti noppida. Mina üldiselt nopin lahti ja vildistumisega pole probleeme olnud.

Fotol: Selliste otsadega vill tuleks enne pesu lahti noppida.

Leotamine. Kui vill on lahti nopitud, panen ta külma (vihma)vette likku. Külmas vees lahustub villa küljest higi ja osa mustusest. Samuti märgub vill korralikult ning pesemistulemus on ühtlasem. Leotamiseks võtan 100 g villa kohta ca 3-4 l vett ehk siis ämbrisse mahutan ca 250 g villa. Villa võiks likku jätta üleöö, aga ka tund-paar on asjaks.

Fotol: Vill leos.

Esimene pesu. Esimeseks pesuks valan pesuanumasse kuuma, 60-70 kraadise vee. Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis vähemalt osa sellest on vihmavesi. Vooderdan kausi tülliga. Lisan vette pesuvahendi ja lahustan selle häääästi aeglaselt segades, et mitte tekitada vahtu (oluline!). Kui vill läheb vahtu täis, on seda praktiliselt võimatu vee alla suruda. Nõrutan leos olnud villa ning pigistan õrnalt (või fuugin käsitsi - vt. allpool) suurema osa vett välja. Panen villa pesuvette ja lasn tal vee alla vajuda. Võib paar korda käe või pulgaga vajutada, et vill ühtlasemalt laiali läheks, aga see on ka kõik! Ei mingit segamist, sudimist, hõõrumist! Lihtsalt panen villa vette ja lasen tal seal mõnuleda. Panen munakella 15-20 minuti peale. Pärast nimetatud aja möödumist tõstan villa tülli abil kausist välja ja lasen kuivemaks nõrguda.

Fotol: Vill pesuvee sees.

Käsitsi tsentrifuugimine. Et võimalikult palju musta vett välja saada, teen käsitsi tsentrifuugimist. Idee on pärit raamatust "The Alden Amos Big Book of Handspinning". See eeldab oma hoovi-õue olemasolu. Kogun tülli otsad kokku, nii et tekib kena komps - vill peab jääma tülli sisse ega tohi välja pudeneda. Haaran üpris villakompsu lähedalt tüllist ühe käega ümbert kinni ning teen sirge käega külje peal suuri käteringe - ja vesi pritsib igale poole laiali. Kümmekond ringi on piisav, et suurem osa veest välja saada. Kui vill on pesukottide sees, siis teoreetiliselt võiks ka masinas veidi fuugida, aga pole katsetanud ega tea-julge soovitada.
Kui käsitsi fuugimist pole võimalik teha, siis peab pesemiste-loputamiste vahel lihtsalt õrnalt(!) vett villast välja pigistama.

Teine pesu. Valan esimese pesuvee ära, loputan kausi ning täidan selle teise, sama kuuma või natuke (5 °C) jahedama veega. Lisan pesuvahendit, seekord aga poole vähem kui esimesel korral. Panen villa koos seda ümbritseva tülliga vette, surun tülli laiali pesuanumat vooderdama. Tõenäoliselt ei vaju vill seekord enam nii hästi vette, kuna on veidi vahune ja vaja on paar korda pulgaga või kummikindas käega lükata. Aga jälle - ei mingit segamist ega üleliigset liigutamist! Lasen villal 15 min. vees haududa, tõstan välja ja käsitsentrifuugin.

Loputused. Valan teise pesuvee ära, loputan kausi ning täidan ca 55 °C veega. Vooderdan tülliga, panen fuugitud-nõrutatud villa vette. Lasen liguneda 15 min. Võtan välja, fuugin kuivemaks ja kordan - viimane loputusvesi peaks jääma kenasti puhas, nii et pesuanuma põhi paistab selgelt läbi vee.

Kuivatamine. Laotan villa pesukuivatusrestile tülliga kuivama. Kui kaua vill kuivab, sõltub mitmest asjast - kui õhukeselt see laotatud on, kui soe kuivatusruum on, kui hästi õhk pääseb ümber villa liikuma. Võib kuivada päevaga, võib minna mitu päeva. Märg vill on õrn - seda ei maksa niisama näppida. Lihtsalt keeran 1-2 korda päevas ümber, et kiiremini kuivaks.

Fotol: Vill kuivamas.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väga vahva nipp see tülliga "tsentrifuugimine". Kuigi jah, õue peab selleks laialt käes olema. Ma juba vaimusilmas kujutan ette oma naabreid vahtimas, mida hull naaber nüüd õue peal jälle teeb :-)
Meeli

Liis ütles ...

Originaalis soovitati vill nailonsuka sisse panna ja sellega keerutada. Kasu on keerutamisest küll, palju vett saab välja.

Eleka ütles ...

Vaimustusega loen, mida kõike tublid eesti naised ei tee! Loodusvärvidega värvimisest olen isegi salamisi mõelnud, ostsin raamatugi valmis, aga... teadagi, mis selle ajaga on. Liitsin selle saidi enda lemmikute sekka ja hakkan sageli siia pilku heitma! Jaksu!

Liis ütles ...

Aitäh, eleka :)

Meeli ütles ...

Ei saa jätta rõõmustamata, et on teisigi fuugijaid- ise saime palju nalja (ja küllap ka naabrid) suvel lamba ja vasikanaku parkimiseks pestes ja pea kohal keerutades fuugides :D

Toredasti kirjutad! Koerateema innustab mindki kitsevillakotti ja kedervart haarama.
Meeli II

Anonüümne ütles ...

Liis, Sa panid oma toreda meetodiga minu ka nüüd villa pesema...paadunud
pesemata villa ketraja nagu olen :)
Mööndusena muidugi see, et ketran hea meelega just lamba seljas (vihma) pestud villa, nii et natuke ikkagi pesune.
Seda villa on väga hea kedrata küll, aga stiilis kõik korraga. Kohe tuppa tuues puhtaks noppida, siis kohe kraasida ja kedrata ja korrutada ja pesta.Vähemalt praegu, kus temperatuuri vahed suured ja külmas hoitud vill just toasoojuses kiirelt "hangub".
Nii et valmis kraasitud villarullid tuleb enne ketramist jälle niiskesse ja külma panna, kus nad uuesti "vedelduvad" või siis hoopis hästi sooja ahju-pliidi äärde sulama. Ühesõnaga ka üks paras mässamine.
Liisi villapesu on aga vahelduseks
täitsa tore. Villad jäävad head mõnusad, ei viltu ega midagi(katsetasin väga erinevate villadega).
Tänud Liis, heade nippide eest!
Soovitan soojalt teistele ka.

Julika

Related Posts with Thumbnails