Mees sai mütsi

Talv on (loodetavasti) tulemas ja mehele oli mütsi vaja. Võtsin päevakese vabaks ning ketrasin selleks lõnga. Kuna alati on eesmärgiks villahunnikute vähendamine, sorisin kappides ja kastides ning leidsin väikese tutsu juba ammu seisma jäänud 50% helehalli meriinot ja 50% jaki aluskarva sisaldava kammlindi. Kunagi proovisin seda kedrata, aga jätsin peale vähest katsetamist ja rohket vandumist pooleli, sest kiudude pikkus oli liialt erinev (jakikiud oli lühike ja meriino pikk). See tegi ketramise väga-väga ebamugavaks.

Nüüd lisasin meriino-jaki segule veel tumepruuni šetlandi lamba villa ja kraasisin kõik trummelkraasil segi, vahekorras 70% šetlandi ja 30% meriinot/jakki. Trummelkraasimine jaotas lühikese jakikiu ühtlaselt laiali ning tulemus oli üllatavalt mõnusasti kedratav. Jätsin tuleviku jaoks meelde, et ülekraasimine muudab kammlindis vähesegunenud kiudude ketramise palju kergemaks.

Ketrasin pika tõmbega kohevad ühekordsed ja korrutasin kolmekordseks, 100 g lõnga pikkuseks tuli 170 m. Hall meriino jättis lõnga sisse toredad träpsud.

Kudumise usaldasin profile ehk Meelile, kes huvitava disaini välja pakkus - Stephen Westi Windschief'i. Oma pojale tegi ta samasuguse, mõlemad mütsid on mu meelest väga vahvad. Minu lõnga kulus mütsile 75 g.