Värvmadar - lehed neljakaupa männases, õied valged
Kes Eesti taimedest punast tahab saada, peab madarajuuri korjama. Parimat värvi annavad värvmadara (Galium boreale) juured. Värvmadara tunneb ära neljakaupa männases paiknevate lehtede järgi. Juuri tuleks korjata kas enne või pärast õitsemist.
Aniliinvärvide-eelsel ajal oli madarajuurte korjamine naistel tõsine töö ja kohustus, sest juured on üpris peenikesed ja korraliku värvi saamiseks on neid vaja palju. Kel madarat oma maa peal kasvas, neil vedas. Kes tahtis juuri teise heinamaalt korjata, pidi ette vaatama, sest maaomanik ei olnud just rõõmus selle üle, kui tema niit madarajuurte leidmiseks läbi tuhniti ja mättaid üles kaevati. Seetõttu vaadati kasvukohad päeval valmis, korjamas käidi aga öösel või siis paksu uduga päeval - selle kohta on kirjeldusi Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Labidas maasse ja madarad välja!
Minul on selles suhtes vedanud - värvmadarat kasvab meie maadel päris palju. Aga juurte kogumine niidult on tõesti vaevaline, sest madarate vahel kasvab ka kõiksugu muud heina. Kihnlased käisid madarul laidude peal - mis viga liiva seest juuri välja tõmmata! Neil olid selleks spetsiaalsed konksud, mida saab näha Kihnu Muuseumis.
Selle juurepusa seest tuleb madarajuured üles leida.
Nüüd juurte kogumisest. Kõigepealt vaatan välja rohkete värvmadaratega koha ja kaevan mätta välja. Seejärel taon võimalikult palju mulda juurte küljest lahti. Me elame oja kaldal, tänu sellele saan mättad vee äärde vedada ja ülejäänud mulla juurte küljest maha loputada. Sellele järgneb madarajuurte väljanoppimine teiste juurte vahelt. See sisustab nii mõnegi suveõhtu :) Kui juured käes, loputan need veelkord üle ja kuivatan. Ning siis ongi käes punt madarajuuri, mis lõngadega värvipotti pista!
Madarajuured
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar