neljapäev, 5. märts 2009

Pitsilõng

Haapsalu sall on kuum ja aina kuumemaks läheb. Seda suuresti tänu ameeriklanna Nancy Bushi hiljuti ilmunud raamatule "Knitted Lace of Estonia". Raamatu fotod on ime-imeilusad ja inspireerivad. Ning juhendid põhjalikud, nii et isegi mina saan aru, kuidas vaja teha. Oligi olemas ideaalne põhjus hakata pitsilõnga ketrama.

Lõng on vokiga kedratud ja korrutatud, materjaliks tööstuslikult kammitud Bluefaced Leicesteri top (mõtisklen, kas "kammlint" oleks eesti keeles selle jaoks hea sõna). Sellest on peenikest ja ühtlast lõnga lihtne kedrata. Enne ketramist võib lindi jagada pikkupidi osadeks, peene lõnga puhul näiteks kaheksaks. Kammlindi puhul on ühes suunas heietamine lihtsam kui teises suunas. Seega, kui ühest otsast vill ei libise, proovi lindi teisest otsast kedrata. Pilvelambad pakuvad ettetellimisel päris suurt valikut erinevate villade jm. kiudude kammlinte, hinnad pole ka laita (muidugi, kui jõuate lehekülje alumise osani ja kašmiiri-siidisegudeni, võtab juba natuke mõtlikuks...).

Päris rahule ma nende esimeste vihtidega ei jäänud, aga algus on tehtud ja tean, mida pean uurima ja mõtlema, et paremini teha. Proovisin kedervarrega ka, tuli ilusti, ainult kergemat kedervart oleks vaja.

Proovilapp, vardad 3 mm

Pärast seda, kui olin suure hurraaga ühe (lihtsa mustriga, nupuvaba, eraldikootud-pitsi-vaba) salli kallale asunud, avastasin ruttu, et see projekt käib esialgu mul üle pea. Kudumine käis rütmis üks rida kududa, kaks rida harutada. Ja kui natuke pusinud olin, siis kaks rida kududa, pool rida harutada. Kui noorem poiss mulle kudumise ajal otsa hüppas ja ühe (roosipuust, nuuks!) varda murdis, võtsin seda kui saatuse märki ning panin selle salli esialgu kõrvale. Otsustasin kududa ühe lihtsama ja väiksema pitsmustriga salli, kuid ka sellega läheb aga. Teie aga imetlege seniks Freddy ja Tiina Haapsalu salle, näiteks.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

No on vahva asi küll nüüd! Just täna panin oma vokile nö neljanda käigu peale, prooviks teha hästi-hästi peenikest lõnga, endal vaikselt mõte jalutamas Haapsalu poole...
Ega minust pitsikudujat pole, arutlesin aga omaette, et kas ehk leiduks meister, kes võtaks mu lõnga proovida. Esialgu rohkem veel kui salli igatsen, sooviks teada saada, kas meie lammaste vill ja endakedratud lõng üldse seda väärt on.
Eks esmase info otsimine käib ikka
netist, ja kui juba villast ja ketrusest, siis esimesena põikan ikka siia Liisi juurde.
Jeh, hing praegu sulas seda postitust lugedes ja tekkis julgus, et klikkaks nüüd hoopis pitsiraamatu tellimise peale :)

Pehmet villa ja tugevaid vardaid, Liis!

Julika

Liis ütles ...

Peenike lõng tahab peent villa - eks sa pead proovima, kuidas jääb. Bushi raamat on küll üle prahi. Samas käsitööfoorumites sahistatakse, et kevadel (?) peaks ka Eesti autoritelt sellel teemal raamat tulema.

Anonüümne ütles ...

Eelmisel kevadel käisin Läänemaal korraldatud "Räti-ja sallipäeval".
Seal sai üht-teist kõrva taha pandud, nii kuulsin, et vanasti kedrati õiget pitsisalli lõnga ikka ja ainult imepehmest ja peenest mõnekuuse talle villast ja seejuures kasutati ainult seljapealset pikemat villa.
Mul on siin sellist villakest üksjagu kasvamas, kahjuks küll enamus musta värvi, aga paari valge salli jagu ikka ka.
Eks ma hakkan proovima.
Tore kui Eesti oma raamat tulemas on.

Julika

Anonüümne ütles ...

"Kammlint" on täiesti korrektne termin. Sama moodi on kasutusel "kraaslint". Kammimise puhul on eemaldatud lühikesed kiud ja seetõttu on ta kvaliteedilt parem kraasvillast. Sellised terminid on kasutuses nii tööstustes kui ka kaubanomenklatuuris.
Seega pole vaja terminit leiutada.

Ja lõng on imeilus. Nüüd ma tean, kust tellima hakata, kui omad varud otsas ;-)
Meeli

Liis ütles ...

Aitäh, Meeli. Aga kammvilla ja kraasvilla kvaliteedist - ei saa öelda, et kraasvilla kvaliteet on automaatselt kammvilla omast kehvem. Täpselt nagu ei saa öelda, et keedetud liha on kehvem kui küpsetatud liha - kõik oleneb sellest, millist toitu (või siis lõnga) sa teha tahad :) Ehk siis kvaliteet tuleneb eelkõige siiski villast, mitte selle töötlemise meetodist.

Anonüümne ütles ...

Seda küll, et oleneb villa kvaliteedist. Aga kuna kammimine on keerukam (töömahukam? näed, mitte ei mäleta) protsess, siis kammitaksegi just kvaliteetset villa. Ja nii nagu ühele meeldib kammvillast lõng, eelistab teine kraasvillast lõnga :) Maitse üle ei vaielda, mina olen nõus kõike kuduma :D

Related Posts with Thumbnails