kolmapäev, 13. mai 2009

"Loov ketramine"

Eesti keeles on ilmunud vaid üks ketramise (tõlke)raamat – A. Daykin'i ja J. Dean'i “Loov ketramine”. Eesti keeles välja andnud kirjastus Sinisukk, tõlkija Helen Idarand ja toimetaja Monica Tõnismann. Olen sellest raamatust juba mõnda aega kirjutada tahtnud, aga ikka edasi lükanud, kuna mitmed kohad tekstis tundusid minu kui ketraja jaoks ebaloogilised. Kriuks2 oli nii lahke ja laenas mulle ingliskeelse originaali ning see, mis selgus, polnud meeldiv.

Kõigepealt raamatu headest külgedest. Silma jäävad imeilusad ja inspireerivad suured fotod, mis lausa kutsuvad ketrama. Raamatu alguses on ära toodud ka päris suur hulk erinevaid efektlõnga ketramise tehnikaid. Ketramise õpetused on pigem kokkuvõtlikud, aga kõik põhipunktid on kirjas.

Kuid raamatu eestikeelne tõlge on vigasid täis. On valesti tõlgitud mõisteid, valesti tõlgitud lauseid, valesti tõlgitud tööjuhendeid ja mõned keerulisemad laused on täiesti tõlkimata jäetud. Loomulikult, ega tõlkimine ole täppisteadus ja alati võib vaielda, kuidas oleks õige mõnda mõistet tõlkida, aga seal on ikka väga konkreetsed ja kohati lausa elementaarsed vead. Toon need ära lehekülgede kaupa (kusjuures mitte kõik, lihtsalt olulisemad). Ma vabandan ette, kui mõned minu tõlked kohmakad tunduvad, püüdsin eelkõige mõtet edasi anda.

Lk. 7 Tõlkes väidetakse, et “jämedama lõnga ketramiseks on võimalik villa kraasida ka (…) koera kammimise harjaga”, samas kui inglise keeles on kirjas, et “an ordinary dog comb will do in preparing fibres for spinning using the worsted method”. Ehk oleks õige tõlge hoopis selline: “Tavaline koerakamm sobib kiudude ettevalmistamiseks, et kedrata kammlõnga.” Seega räägitakse koerakammist ja villa kammimisest, mitte kraasimisest. Teiseks ei mõelda sõna “worsted” all mitte lõnga jämedust, vaid kammlõnga ketramise meetodit. See viga kordub ka lk. 50, kus “worsted yarn” on tõlgitud “jämedaks lõngaks”, õige tõlge oleks “kammlõng”. Samas mõnes kohas on “worsted yarn” õieti “kammlõngaks” tõlgitud (nt. lk. 78). Segadus tekib sellest, et inglise keeles kasutatakse mõistet “worsted” ka lõnga jämeduse kirjeldamiseks, aga siin on selgelt näha, et antud juhul viidatakse ketramise viisile ehk siis kammketrusele (worsted method).

Lk. 7 Tõlge: “Voki lisavarustusse kuuluvad poolid, poolihoidjad ja korrutamise abivahendid”. Ei ole olemas eraldi korrutamise abivahendit. Poolihoidja ja korrutamise abivahend on tegelikult üks ja seesama asi – nn. Lazy Kate ja ingliskeelne tekst ütlebki: ”Your spinning wheel comes provided with bobbins and a Lazy Kate, a stand for storing the bobbins and also an aid for plying.”

Lk. 8 “Kraaslint on villakiud, mis on tööstuslikult pestud ja kraasitud (...)” Ingliskeelne tekst räägib aga top'ist ehk kammlindist ja kammimisest (are combed). Sama viga leidub veel paljudel lehekülgedel ehk siis “kammlindist” on tõlkes saanud “kraaslint”.

Lk. 9 Originaal: “Silk is a strong fibre, but is weakened when damp” ehk siis “Siidikiud on tugev, kuid muutub niiskena nõrgemaks”. Eestikeelses raamatus aga: “Kuigi see kiud on hästi tugev, muutub ta kuivades nõrgemaks.” Proteiinikiud (nt. siid ja vill) muutuvad kuivades tugevamaks.

Samal lehel on kahes kohas “kammlindi” (top) asemel kasutatud mõistet “kraaslint”.

Lk. 9 Villa pesemisest - “Jäta kauss seisma, kuni vesi on käesoe (...)” Ingliskeelne tekst ütleb aga “Leave the wool soak until the water is just cool enough for your hands to bear” ehk siis “Jäta vill likku, kuni vesi on nii palju jahtunud, et suudad käed sisse panna.” See on palju soojem kui “käesoe”, mis on inglise keeles hoopis “lukewarm”. On seal vahet? On küll, sest nagu ma villapesu postitustes kirjutanud olen, ladestub villarasv villa peale tagasi, kui pesuvesi liiga maha jahtub ning see võib villa ebameeldivalt kleepuvaks muuta.

Lk. 10 Villa ettevalmistamisest - “Juhendis on toodud villase lõnga kraasimine ja kammimine”. Hmm, siin on avastatud täiesti uus asi tekstiilitootmises – lõnga kraasimine ja kammimine :P Loomulikult on originaaltekstis jutt villa kraasimisest ja kammimisest.

Lk. 14 Punkt 5 - “Tõmba peost veidi kiudu (...)”. Originaaltekst on palju üksikasjalikum: “Pull a few fibres from the mass with your left hand, still with a firm grip on the leader” ehk siis “Tõmba vasaku käega villamassist veidi kiudu, hoides ikka veel tugevalt juhtlõngast kinni.”

Lk. 14 Punkt 6 - “(...) ja keri valminud lõng ümber kedervarre allosa”. Originaalis: “(...) wind the handspun yarn round the bottom of the shaft, above the whorl” ehk siis täpsustatakse, et lõng tuleb kerida kedra kohale (sest annaks ka kedra alla kerida).

Lk. 15 “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal ja keerab vokiratas”. Kuidas vokiratas vokki paigal hoiab? Ja kuhu ratas vokki keerab? Originaaltekst on teistsugune: “A spinning wheel is basically a horizontal spindle held in place by supports and driven by a wheel” ehk siis “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal raam(istik) ja mis teeb tööd vokiratta abil.”

Lk. 15 Värtna ja pooliga vokk - “Kõik vokid töötavad samal põhimõttel, kuid kiiruse kontrollimisel on kasutusel kaks eraldi tehnoloogiat.” Originaaltekstis ei räägita lihtsalt kiirusest, vaid värtna ja pooli suhtelistest kiirustest ehk siis “the relative speeds of the flyer and bobbin”. Voki funktsioneerimise seisukohalt on tähtis vahet teha, sest selle, kui kiiresti lõng poolile keritakse, ei määra ära mitte värtna ja pooli absoluutne kiirus, vaid nende suhteline kiirus e. kiiruste erinevus. Värten ja pool võivad keerelda ükskõik kui kiiresti, aga kui nad keerlevad samal kiirusel, siis lõnga poolile ei tõmmata. Ja erinevad vokisüsteemid kontrollivadki nende kiiruste vahet erinevalt.

Lk. 15 Scotch tension vokk – on jäetud ingliskeelne väljend. Selle süsteemi põhimõtet tundes oleks võinud eestikeelse vaste leida küll – näiteks “poolipiduriga vokk”. Eestikeelses tekstis on lakooniliselt mainitud, et “Pooli kiirust kontrollitakse eraldi paela abil” - originaaltekstis olev põhjalik süsteemi toimimise kirjeldus on tõlkimata jäetud.

Lk. 18 Kraasvilla valmistamine, punkt 1 - “ Näpista kergelt vasaku käe sõrme ja pöidla vahelt läbi liikuvat lõnga. Lase see umbes 12 mm kaugusel villarullist lahti”. Selle teksti põhjal võiks arvata, et lõng tuleb 12 mm kaugusel villarullist lahti lasta. Originaaltekst ütleb aga hoopis: “Release about 12 mm of the rolag” ehk siis “Vabasta 12 mm villarullist.” Mida sellega mõeldakse, võib aru saada, kui selle postituse alt kraasvilla (woollen) ketramise videot vaadata.

Punkt 2 . “Lõng hakkab muutuma elastsemaks ega veni enam nagu näts”. Originaal: “(...) the yarn will begin to feel elastic, rather like chewing gum” ehk siis “Lõng muutub elastseks, meenutades venivat nätsu.”

Lk. 24 Sissejuhatuse lõpust on puudu üks lause “You can produce other attractive yarns using silk (see pages 28-29).”

Slubilõng, punkt 2 - “Aja käed laiali, kuni jõuad keerdus kitsama kohani ja lase keerdudel üle paksema koha hüpata.” Kujutage nüüd ette, mis juhtub, kui te lõnga kedrates käed laiali ajate... Originaal: “Pull the hands apart until a thinner area of drafted fibres appears and allow the twist to jump over the thicker area into this thin area” ehk siis “Tõmba käsi teineteisest eemale, kuni villakiudude sees moodustub õhem koht ja lase keerdudel üle paksema koha sinna õhemasse kohta hüpata. ”

Lk. 25 Mulineelõnga tegemise kirjelduse juures soovitatakse ingliskeelses tekstis kasutada kammlinti, mitte kraaslinti, nagu tõlkes kirjas.

Lk. 27 Core spun yarn on tõlgitud kaabellõngaks. Minu meelest ei ole see eriti õnnestunud tõlge, kuna inglise keeles (näiteks USAs) nimetatakse kaabellõngaks (cabled yarn) hoopis 26. leheküljel kirjeldatud krepp-lõnga – ehk siis lõnga, mille puhul korrutatakse (inglise keeles kasutatakse siin mõistet "cabelling" e. kaabeldamine, mitte "plying" e. korrutamine) korrutatud lõngad veelkord kokku. Core spun yarn võiks olla näiteks “südamikuga lõng” vmt.

Lk. 28 “Mõned siidivalmistamise tehnikad (...)”. Originaalis: “Some of the silk spinning techniques (...)” ehk siis “Mõned siidi ketramise tehnikad (...)”.

Lk. 30 Peatükk “Lühikarvaline vill ja aluskarv”. Ingliskeelne tekst kõlab “Shortwool and down”. Down on tõepoolest ka aluskarv, aga mitte ainult. Teatud lambatõuge, algselt pärit Kagu-Inglismaalt, kutsutakse samuti Down-tüüpi lambatõugudeks, aluskarvaga pole neil midagi pistmist. Et räägitakse just Down-tüüpi lambatõugudest tuleb välja ka sellest, et selle peatüki projektide seas pole ühtegi aluskarvast kedratud lõnga, küll aga mitu Down-tüüpi lambatõu (n. Shropshire, Shetland) villast ketramise projekti. Lisaks sellele – eesti keeles ei räägita “lühikarvalisest” villast, ikka lühikese kiuga villast. Samuti ei räägita “pikakarvalisest” villast, vaid pika kiuga villast (lk. 50). Taksid on lühikarvalised ja pikakarvalised, mitte lambad :)

Lk. 39 Projekt “Krookus”. Siin pole probleem tõlkega, vaid sellega, et juhend (ka originaalis) käsib kasutada Navaho korrutamist (sellega saab kolmekordse lõnga), aga lõng pildil on kahekordne.

Lk. 40 Eesti keeles “Keskmise pikkusega ja peenike lõng”, inglise keeles “Medium and fine wool” ehk siis “Keskmine ja peenvill”. Samuti kuulutab tõlge, et “Peenim lõng tuleb meriinolambalt.” See toob mulle silme ette meriinolamba, kellele on peenike lõng keritud ümber kere nagu poolile – ja kui on lõnga vaja, siis muudkui lähed ja kerid :) Inglise keeles räägitakse muidugi meriinolamba villast (“The finest fleece comes from the Merino.”)

Lk. 48 Projekt “Vihmapiisad”. Tõlkeraamatus öeldakse, et vaja 20 helmest, originaalis aga räägitakse 200 helmest.

Lk. 50 Tõlkes: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat paksu kui peenikest villast lõnga.” Originaal: “The hand spinner can achieve both a lustre worsted and a fine woollen yarn (…).” Ehk siis korrektne tõlge oleks: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat kammlõnga kui ka peent (või head, kvaliteetset – fine tähendab mõlemat) kraaslõnga.”

Lk. 54 Projekt “Ajupuud”. Esiteks ei suudeta otsustada, kuidas peaks Bluefaced Leicester eesti keeles kõlama ja kasutuses on kolm varianti – lk. 54 “sinisenäoline Leicester” ja “sinisekirju Leicester” ning lk. 56 “sininäoline Leicester”. Materjali loetelus on kirjas, et vaja “10 g siidikiudu”, originaalis aga, et 10 g tussah (e. “metsikut”) siidi.

Lk. 68 Projekt “Popcorn”. Tõlkes väidetakse, et üks Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa. Kui arvestada, et keskmiselt annavad lambad villa nii 3-5 kg, siis on selge, et lammas, kes annaks 37 kg villa, peaks olema vähemalt hobusesuurune. Mida siis originaalis kirjutatakse? Aga seda, et Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa! Ainult et sulgudes on ära toodud ka villaku kaal naelades – ehk siis 17 naela. See teeb veidi üle 7,5 kg, mis ongi õige Cotswoldi lamba villaku kaal. Aga kust siis see 37 tuleb? Üks nael on keskeltläbi 0,45 kg. Et saada naelad kilogrammideks, tuleb naelade hulk korrutada 0.45-ga. Antud juhul 17 x 0,45 = 7,65. Aga kui 17 jagada 0,45, saame... 37,7!

Sama lehekülje tööjuhendis kästakse punktis 2 kerida vill vastupäeva ümber südamiku. Originaaltekstis aga öeldakse, et “Wrap the core yarn in a Z direction, with fleece”. Z direction ehk Z-suund on päripäeva (kuna Z-keerd saadakse päripäeva kedrates), mitte vastupäeva.

Lk. 108-109 Sõnaseletused.

Kuigi läbi kogu raamatu kasutatakse mõistet “keerd”, on sõnaseletustes sellest saanud “keere” (ja tuuakse näide - “Paksud lõngad vajavad vähem keeret (…)”). Samuti kasutatakse vaid sõnaseletustes mõisteid Z-keere ja S-keere, ülejäänud tekstis aga mõisteid Z-keerd ja S-keerd.

Vill väidetakse olevat pügatud lamba karvkate. Huvitav, kuidas siis pügamata lamba karvkatet nimetada? :P Inglise keeles ei räägita aga villast (wool), vaid villakust (fleece), mis tõepoolest on lamba terviklik pöetud villkate (villal ja karval on vahe sees, aga sellest pikemalt mõnes teises postituses).

Top (kammlint) on tõlgitud villalooriks.

Originaaltekstis on kokku 42 sõnaseletust, tõlkes aga 31. Ma mõistan, miks mõned on välja jäetud, aga samas on välja jäetud ka olulisi mõisteid nagu kamm- ja kraaslõng (worsted and woollen yarn).

Nagu alguses mainitud, ei toonud ma ära kõiki vigu, mida oleksin tahtnud parandada. Sinisuka tõlkeraamatuid ma igatahes enam osta ei julge :(

16 kommentaari:

Anneli ütles ...

Mul on kangesti hea meel, et keegi tahab ja oskab näpuga tõlgetes järge ajada: äkki hakkavad siis ka kirjastused natuke mõtlema selle üle, kas ikka tasub otsida ainult odavat hinda ja kvaliteedi peale vilistada.
Ja Sinu blogi on üks minu pretensioonituid lemmikuid Readeri nimekirjas :)

Eiku ütles ...

Meenub ühe populaarsele filmile netist leitud tõlke subtiitrid, kus orignaali "The drink would not satisfy, food turned to ash in our mouths, and all the pleasurable company in the world could not slake our lust." keskmine fragment oli tõlgitud (päris täpselt ei mäleta aga umbes nii): "... toit persestub meie suudes ..."

Aga kui "for fun and for free" tehtud tõlke puhul on see täiesti ootuspärane, siis raha eest võiks ju midagi paremat välja tulla.

Muhv ütles ...

Ma olen ammu kirunud mitmeidki kudumisraamtute tõlkeid ja ise ostangi just seepärast originaale, mitte tõlkeid.
Ketramisest ei tea ma muhvigi, aga siinsetes näidetes on mõned sellised tõlkevead, kus puudub lausa keeletunnetus, mitte pole viga konkreetsete terminite mittetundmises. Nagu näiteks lk 7 teine näide. Kurb!

Egater ütles ...

Veebis võiks kirjastuste lehtede juures olla vigade osakond.
Aga...see lugu tuletas mulle üht oravakese postitust meelde, ehk ta ei pahanda, et selle siia viitan
http://oravake.wordpress.com/2009/03/07/hakka-nuud-toestama-et-sa-pole-eesel/#comments

Liis ütles ...

Nende elementaarsete tõlkevigade puhul tekkis mul küll küsimus, et mida raamatu toimetaja on teinud (täpsemalt - pole teinud).

Egater ütles ...

Nojah, nagu Oravakese loost selgub, võib vahel toimetaja ka väga "huvitavaid" asju teha

Anonüümne ütles ...

Mõned aastad tagasi ilmus Sinisukal üks raamat hobustest. Selle tõlge oli sama õudne kui "Looval ketramisel". Kuna ma hobustest midagi jagan, siis seda raamatut ma endale ei ostnud. Küll aga ostsin "Loova ketramise". Kuni Liisi postituse lugemiseni olin veel õnnelik, et näed, milline kena raamat, mis mulle pikkadel talveõhtutel ketramise selgeks teeb :(

Aive

Anonüümne ütles ...

Mul tuli tahtmine raamatu eest raha tagasi küsida :S
aitähh, et ni pikalt laialt asja ette võtsid ja asja selgitasid. Keegi võik selle postituse viite kirjastajale saata :D

- Savitaks

kriuks2 ütles ...

tore et on sinusuguseid hakkajaid, kes viicivad vaeva näha ja sellise pika postituse raamatus esinevate tõlke vigadest kirjutada. Uskumatu lugu! Sama jubedad on kaks muidu vahvat raamatut "Mõnusad kudumid mudilastele"Zoe Mellor ja "Kudumid väikelastele" - mõlemad "vigased" raamatud. Ühes raamatus lõppeb papu kudumise õpetus ennem otsa kui papu valmis saab.

Kurb et muidu ilusaid ja mõnusaid raamatuid niimoodi kehvasti tõlgitakse. Ja kui pole originaali näinud, ega kõik ei oska ka kahtlustada et see raamat on "vigane"

:(

Kriuks2

Liis ütles ...

Savitaks - saatsin vigade ülevaate juba eile kirjastusele ning sain ka tõlkija kommentaari. Ütles, et ei leidnud oma ajagraafiku raames pädevat spetsialisti, kes oleks mõistetega osanud aidata. Samas enamik vigu on minu meelest seotud inglise keele, mitte ketramise mõistmisega.

Krentu ütles ...

Mul on ka see raamat ja kui ma seda lugesin, siis tundusid kohe mõned asjad ikka väga segased. Aitäh, et viitsisid nii palju vaeva näha.
Aga taaskord luban endale, et ei osta tõlkeraamatuid, kui võimalik. Pigem pusin keerulisematest inglise keelsetest kohtadest läbi aga vähemalt saan mõttest õieti aru. Mul polnud raamatu ostmise ajal erilist ketramise kogemust, seega on iga sidesõna ka oluline. Muidu ajangi järsku ketramise ajal käed laiali nagu dirigent :)

Kata ütles ...

Olen ka seda raamatut poes vaadanud, aga kui nüüd, pärast põgusat tutvust terminoloogiaga, sinna sisse vaatasin, hüppas vigu küll ja veel silma.
Eesti keeles on ikkagi värten ja lüht ja nii edasi, mitte pool.
Tegelikult on TÜ raamatukogus olemas ka Ella Koerni 1942. aasta magistritöö Lõngavalmistamisest Eestis, aga ka sellest on mul plaanis varsti kirjutada.

Egater ütles ...

Ma ei tea, kas ma nüüd vaidlen Kataga ikka õiges asjas, aga sõna pool on kasutusel küll. Vähemalt Hiiumaal. Vanad inimesed räägivad ka vahel nii, et "poolas on... ":)
Sõna lüht küll tuttav ette ei tule.
Võimalik, et see on ka kohaliku keele eripära, kas pool on kasutusel või mitte

K. ütles ...

Vastu vaidlema ei hakka, kui öeldakse, siis öeldakse. :)
Nii selles magistritöös kui ka "Eesti rahvakultuuri leksikonis" kasutatakse aga mõisteid "värten" ja "lüht".
Antud juhul tundub see "pool" aga lihtsalt laisa tõlkena ingliskeelsest "spoolist".
Eesti keeles on tegelikult veel palju huvitavaid mõisteid, näiteks see, mida inglise keeles nimetatakse "niddy noddyks" ja eesti keeles on minu arust täiesti adekvaatne nimetus "keripuu", on tegelikult varem tuntud kui "viipsik".

loodus ütles ...

"Pool" on inglise keeles "bobbin". "Spool"'i mõistet ketramise puhul ei kasutata. Mõistet "lüht" pole mina samuti varem kuulnud.
Viipsiku avastasin oma rõõmuks Eesti Rahvakultuuri raamatust mõni aeg tagasi. Sealsel variandil oli küll vaid ühes otsas põikpuu ja teises otsas hark. Keripuu on ka hea variant.

K. ütles ...

See juhtub, kui ei viitsi üle kontrollida ja oma tarkusest tõlgid. :) Igal juhul, sõnaraamat tõlgib "bobbini" "pooliks".
Koern annab värtna nimetusteks ka: kederus, pool, poolas, puul, värtli, suurpea.
Lühi nimetuseks ka veel: hark, luht, löht, lühter, lüst, pluht, siib.
Ei peagi karvupidi kokku minema, kõigil õigus. (:

Related Posts with Thumbnails