Tuletael

Avastasin millalgi mitu-setu kena tuletaela (Fomes fomentarius) sauna kõrval kasepakkude küljes kasvamas. Seentega värvimise raamat nimetab tuletaela värviseeneks, mistõttu läks katsetamiseks. Enam-vähem sama jutt, mis raamatus, on ka sellel loodusmuuseumi lehel. Mainin vaid seda, et mina ei kasuta nii palju peitsi, kui sellel lehel soovitatakse (25 g maarjajääd ja 10 g viinakivi 100 g lõnga peitsimiseks). Enamik tänapäevaseid värviraamatuid soovitab 8-15 % maarjajääd ja 5-7 % viinakivi.

Tuletaelade tükeldamine oli paras vaev. Kokku oli neid 800 g. Tükeldatud seeni leotasin üleöö vihmavees. Järgmisel päeval panin keema - tõstsin temperatuuri 80-90 °C-ni ning lisasin 2 spl. nuuskpiiritust, mis aitab torikuliste puhul värvi eraldumisele kaasa. Värvimist teostasin ettenägelikult õues, sest värvivesi lõhnas tugevalt seente järele, lisaks veel nuuskpiirituse "aroom". Hautasin pikalt - 2 tundi, et puisest seenemassist värv kindlasti kätte saada. Lasin värviveel üleöö jahtuda, järgmine päev kurnasin, lisasin 200 g eelpeitsitud lõnga ning hautasin tunnikese 80-90 °C juures.

Ehkki värvivesi oli paljulubavalt kokakoolapruun, oli tulemus igav - üpris plass kollane. Arvan, et oleksin pidanud vähem lõnga värvivette panema, näiteks 100 g. Ütleme nii, et sellise värvi pärast ma kogu seda tükeldamise ja hautamise vaeva enam läbi ei teeks :)