Kristi on kirjutanud postituse autorikaitsest, mida kõigil loojatel lugeda tasub. Mulle endale on viimasel ajal sümpatiseerinud veidi teistmoodi lähenemine autorikaitsele ehk siis autoriõigustest täiesti loobumine, nn. uncopyright.
Sellel lähenemisel on palju põhjendusi. Uncopyright-liikumise algataja Leo Babauta on need välja toonud oma kahes väga populaarses blogis ZenHabits ja MnmList. Veelgi põhjalikum arutelu on Write do Done blogis. Seal keskendub ta küll peamiselt blogimisele ja kirjanikele, aga kõike seda saab ümber mõelda ka muu loomingu jaoks.
Minu jaoks on olulisemad järgmised põhjendused.
Esiteks, me kõik kopeerime kedagi - kas vähemal või suuremal määral, teadlikult või alateadlikult. Lubades kasutada oma asju tänan ma niimoodi kaudselt neid, kellelt ma olen õppinud või kes mind on inspireerinud.
Teiseks - ma usun, et ausaid inimesi on rohkem kui mitteausaid. Enamik inimestest ei varasta ideid, vaid mõtlevad ise asju välja. Nad jagavad tunnustust oma inspiratsiooniallikatele või teise kirjutatud materjalile ka ilma, et neid peaks autorikaitsega hirmutama.
Kolmandaks - kui keegi võtab minu teksti või minu foto ja esitab neid oma loominguna, mis seal's ikka. Loobudes illusioonist, et me suudame kontrollida teiste inimeste käitumist või oma elu igat aspekti, on elada ja olla palju mõnusam :)
Kui minu (või sinu) looming on piisavalt originaalne, tuntakse see ära ja kopeerija lihtsalt häbistab ennast. Ja nagu Monika Hint Facebookis toimunud mõttevahetusel välja tõi - keegi ei saa varastada neid ideid, mis on meie peas!
Ma ei ole seda teemat enda jaoks täiesti lõpuni läbi jõudnud mõelda, loodan, et arutelu jätkub. Ma kindlasti austan autorikaitset ning kutsun üles respekteerima nende inimeste seisukohta, kes soovivad oma loomingut kaitsta. Kuid mis puudutab seda konkreetset blogi ja minu tehtud asju, siis võtke vabalt :)
7 kommentaari:
:)
Olen igati samal lainel. Mul pole ju peas ainult üks idee, mul on neid mitu ja aina tuleb juurde.
Loomulikult võivad inimestel ühesugused ideed korraga tulla, aga Kristi oli solvunud, et tema loomingust üks-ühele kopeeritud tootega tullakse välja kui enda loominguga. Ma oleks ka solvunud.
Kui ise vahel segan erinevaid ideid kokku, tunnen end kuidagi süüdi...kuigi vist ei peaks, sest valminud ese on originaalidest siiski erinev.
Ma vaatan seda teemat pisut teise nurga alt. Olenemata sellest, kas veebis olevat materjalid on autorikaitse all või vabalt kasutatavad, ma eeldan siiski teatud kontekstis luba küsimist.
Ma ise jälgin üsna sageli blogis toimuvat liiklust ja kuidagi kehva tunne on kui avastad, et keegi äriklientidest nt on linkinud sinu emotsioone ja muljeid oma veebi lihtsalt selleks, et oma käivet tõsta. Olgu see siis teatrietendus või raamatuelamus. Ma siiski eeldan, et sellistel puhkudel küsitakse eelnevalt, mitte et ma pean avastama ise, et mu blogipostitus jälle kuskil ripub.
KK - igaüks võib paika panna oma reeglid. See on normaalne, et mis sobib ühele, ei pruugi meeldida teisele.
Olen sinuga täiesti nõus Liis. Kunagi kaunistas mu blogi nurka ka kirjutis, et kõik on täiesti vabalt saadaval. Kuna see tekst oli tagurpidiselt neile kes kirjutavad, et ei tohi, siis pelgasin et ehk solvan kedagi ja võtsin selle maha. Kuigi, alati kui loen blogi nurgas teksti, mis keelab ja käsib, tuleb meelde kunagi lapsepõlves loetud kenade illustratsioonidega luuletus "Majake kao minu silmist ja majake nii lahke ja hea" Ega siis eriti tahagi rohkem edasi vaadata kui juba kurjustatakse. Tihti polegi neis eriti midagi mis kaitset vajaks. Head ideed lähevad nagunii lendu ja mõtetu on tuuleveskitega võidelda. Vahet pole kas läbi blogi või kuskil laadal. Kinni neid ei hoia. Kui väga hea idee, siis selle jaoks on Patendiamet. Ei jäägi muud üle kui - võtta vabalt ja kasutada oma energijat mujal.
Milline ammendamatu teema! Üldiselt jah, kogu kultuur on kopeerimine, seda pole mina välja mõelnud, võin osutada teoreetikutele. Ilmselt asi on piirides ja mõõdutundes. Oletame, et mulle meeldib mingi kudum, ei vaja õpetust, koon kohe järgi enda tarbeks, müüma ei hakka ja omaenda loomingu pähe tutvustama ei hakka. Siin pole minu meelest midagi õiendada, kuigi mõni agar õiguste kaitsja õiendaks küll. Teine asi, kui keegi hakkaks algallikat mainimataa esitama omaenda loomingu pähe ja müüma. Samas tekivad mõnikord absurdsed situatsioonid: mõni ei vajagi õpetust, koob pildi järgi, pärast paneb välja ja saab autori käest nahutada, et mis on, näen, et sa pole mu õpetust ostnud, kust sa siis said jms. Täiesti absurdne olukord. Näen ka populaarseid kudujaid, kes müüvad raha eest oma õpetusi, kus tegelikult midagi uut ei ole, nt sall (loe: sirge riba)on üleni traditsioonilises mustris, ei ole midagi oma, nt mustrite kombinatsioon, kudumi konstruktsioon jms. Oma kavanadatud kudumite suhtes talitan nii: enamik õpetusi Ravelrys (kudumisfoorumis) on tasuta; palun ainult kasutamisel minu nime mainida. Üldiselt ei saa kurta, kui keegi tahab sealt edasi arendadaa jms, kirjutab ja küsib, ega ma vastu ei ole (ja ma ei ole, kui käitutakse viisakalt).
N6us niikaua, kuni tuleb m2ngu kysimus - kas teete k2sit88d hobina, elades mingi teise eriala heast sissetulekust, v yritate sellega toita oma peret ainsa leivateenijana? Teatavasti on sellises olukorras iga 5 euri oluline. Loomulikult on maailmas lendlemas mijoneid ideid ja mustreid, aga tihti juhtub, et luuakse mingi ese, mida siis agaralt moetootena lubagi kysimata kopeerima asutakse. Nii m6neski olukorras oleks ideed ja selle omanikku kaitsta, vt k2sit88lise v kunstniku k6hna eluj2rg.
Lugupidamisega, L6una-Eesti k2sit88line
Postita kommentaar