Kolmapäev, 30. juuli 2008

Naistepuna / St. John's Wort

Naistepunaga (Hypericum perforatum) lõngade värvimist tasub kindlasti proovida, sest tegemist on väga hea värvitaimega - tugeva värvi saamiseks pole taime palju vaja. Lisaks on värvimine huvitav seetõttu, et ilusa rohelise saab ka ainult maarjajääpeitsiga, ilma tavapärase raud- või vaskvitriolita.

Aga nii nagu Maandi, ei saanud ka mina punast. Ehkki õpetus, kuidas seda teha, oli mul olemas. Rita Buchanan kirjutab sellest oma raamatus.
Põhimõtteliselt tuleb kasutada värskeid naistepunaõisi ja peitsimata lõnga. Kuid nagu ma ei saanud Buchanani õpetuse järgi humalast tugevat kollast, ei jäänud ka naistepunaga lõng punane (Buchananil on ta selline tugev punakaspruun). Värvivees oli lõng küll punakaslilla, aga peale pesu ei jäänud sellest värvist midagi järgi. Kuna liik on sama, võib küsimus olla kliimas. Meie oma on liiga külm :)

Värvimine. Korjasin paar hästi suurt punti naistepuna. Taimed jäid kaalumata, aga neid oli ehk 3-4 korda rohkem kui lõnga (tõenäoliselt oleks võinud ka vähem võtta). Naistepuna korjamiseks tasub aiakäärid kaasa võtta - taime varred on üpris sitked ja puised.
Keetsin taimi tasasel tulel vihmavees tund aega, lasin üleöö tõmmata. Kurnasin värvivee, mis oli imeilus tumepunane. Lisasin maarjajääga eelnevalt peitsitud lõnga. Poole tunni pärast oli lõng erk kollakasroheline (pildil väike vasakpoolne viht), tunni pärast tuhmim tumeroheline (suurem viht). Jahtunud värviveele lisasin järgmised maarjajääga peitsitud lõngad, sain erkkollase. Ja veelkord sama veega värvides sain veidi tuhmima, aga siiski tugeva kollase (kõige parempoolsem viht). Siis sai küllalt ning rohkem ei proovinud :)


St. John's wort (Hypericum perforatum) is a very good dye plant, so it's worth to give it a try. You won't need much plant material to get a good strong colour. And this plant is interesting, because you can get green from the first dye bath with just alum mordant, without iron or copper mordanting.

But I didn't get any red from St. John's wort. I followed the instructions in Rita Buchanan's book. Basically, you need to use fresh flowers and unmordanted yarn. Although the yarn was purple in the dye bath, no colour remained after washing. Maybe it's the climate - ours is too cold :)

Dyeing. I picked a few big handfuls of St. John's wort. I didn't wage the plants, but I guess there were 3-4 times more plants than yarn. You probably could take less plants and get good colours. When you go picking the plants, take your garden scissors with you - the stems are quite strong and woody.
I covered the plants with rain water and simmered for an hour. I let the dye bath cool overnight, then strained the beautiful dark red water. I added alum mordanted yarn. After 30 minutes of simmering I got the bright yellow-green yarn (small skein left on the picture), after an hour the darker and duller green. I let the dye bath cool, then added another alum-mordanted skein and got bright yellow. I dyed once more in the same dye bath and got a strong, but duller yellow (skein on the right). And then I had enough and I stopped :)

Reede, 18. juuli 2008

Muutus / Change

Ehk olete märganud, et ma kirjutan üha rohkem ketramisest. Ja karta on, et nii läheb see ka edasi. Sest ketramine ja kõik sellega seonduv - kedervarred, vokid, tehnikad, lambad, villad, lõngad - on paganama köitev. Näpu annad... Seetõttu muutsin ära kirjelduse blogi päises.

Hakkan ka linkide alla ketramise-teemalisi linke koguma. Alustades Abby Franquemont'i kodulehe-blogiga, mis on hetkel minu lemmikblogi (loen küll peamiselt arhiivi). Mind huvitab see, millest ta kirjutab ja mulle meeldib, kuidas ta kirjutab. Põhjatu informatsiooniallikas ja nii toredad filosofeerimised. Aga noh, kui inimene alustab ketramisega viieaastaselt, siis kolmkümmend aastat ketramist hiljem peaks ta tõesti sellest nii mõndagi teadma :) Siin üks postitus, kus ta kirjutab lähemalt sellest, kuidas ta alustas ketramisega (mis samal ajal on ka huvitav arutelu teemal, mis on parem - kedervars või vokk).

Maybe you have noticed, that I write more and more about spinning. I'm afraid it's going to stay this way, because handspinning and everything connected to it - spindles, spinning wheels, sheep, wool, yarn - is so utterly interesting. That's the reason I changed the introduction in the header of the blog.

I will also start adding links about handspinning. Starting with my favourite blog at the moment written by Abby Franquemont. I'm interested in what she has to say and I like the way she says it. Tons of useful information and very enjoyable musings. But she started spinning at the age of 5, so after 30 years of spinning she should know a bit about it :) Here's an article about how she started out (at the same time it is an interesting discussion about which is better - spindle or spinning wheel).

Pühapäev, 13. juuli 2008

Humal / Hops

Olin üpris üllatunud, kui millalgi avastasin, et minu maja ümber kasvab humalat (Humulus lupulus). Millegipärast olin seda kultuurtaimeks pidanud, kuid Eesti taimede kukeaabitsa järgi on humalat Eestis päris laialdaselt, eelkõige jõgede ja järvede läheduses. Kuna Rita Buchanan kirjeldas oma raamatus " A Dyer's Garden" humalat kui värvitaime, otsustasin proovida.

Buchanani lõngad olid erkkollased, seega olin üpris pettunud, kui esimese värvimise järel ei jäänud minul lõngale pea mingit värvi. Kuumutasin lõngu siis veelkord. Pärast, kui lõng kuivanud oli, olin tulemusega tegelikult üpris rahul. Selline kena pastelne helekollane, mis sobib väga hästi heledate indigosiniste ja -rohelistega. Erkkollase saamiseks tuleb nähtavasti oluliselt rohkem humalat võtta. Ehk proovin sügise poole jälle.

Värvimise käik: 100 g lõnga kohta võtsin 500 g humalavarsi ja -lehti. Humala korjamisel peavad kindad käes olema, varred on üpris vastikult kriipivad. Kuumutasin humalat 1 h, lasin üleöö jahtuda. Kurnasin värvivee. Kuumutasin maarjajääga peitsitud lõnga värvivees 1 h, lasin üleöö jahtuda. Kuna värv oli väga plass, kuumutasin lõnga järgmisel päeval veelkord 1 h ja lasin üleöö värvivees jahtuda.


I was quite surprised when I found out that hops (Humulus lupulus) is growing around my house. For some reason I had thought that it was a plant you needed to cultivate, but after a little reading I found out that hops is quite common to Estonia. You can find it mostly near rivers and lakes. In Rita Buchanan's book "A Dyer's Garden" hops was listed as a dye plant, so I decided to give it a go.

Buchanan's yarns dyed with hops were bright yellow, so I was dissapointed when mine didn't take almost any colour after the first dyeing. So I simmered the yarns once more and in the end I got a pale yellow, that was actually quite nice. It goes very well together with light indigoblues and -greenes. I guess one has to take more of hops to get brighter colour. Maybe I'll try again in autumn.

Dyeing: I took 500 g of hops for 100 g of yarn. You have to wear gloves when collecting hops for it's shoots will scratch. I simmered the hops for 1 hour, let it cool overnight, then strained the dyebath. I added the yarn, simmered for 1 hour and let it cool overnight. As the yarn didn't have much colour, I simmered it again for 1 hour and let it cool overnight in the dye bath.

Teisipäev, 8. juuli 2008

Vihmane päev / Rainy Day

Täna muudkui sadas ja sadas. Oli ideaalne ilm toasistumiseks ja hiljuti saabunud Spin-Off Magazine'i lehitsemiseks. Spin-Off on ketramisele pühendatud Ameerika ajakiri, mis ilmub neli korda aastas. Mulle igatahes väga meeldib - on teooriat, projekte-mustreid omakedratud lõngade jaoks, niisama filosofeerimist ketramise teemadel. Mõned artiklid on ajakirja kodulehelt .pdf-idena kättesaadavad.

Tegelikult on mul ka paar raamatut ketramise kohta - Maggie Casey "Start Spinning" ja Lexi Boeger'i "Intertwined". Need kaks raamatut on täiesti erinevad, aga täiendavad teineteist hästi.

"Start Spinning" on praktiline käsiraamat, kus õpetatakse nii kedervarre kui ka vokiga ketramist-korrutamist, samuti villa töötlemist - pesemist, puhastamist, kraasimist. Autor on hästi armas vanatädi, kellel pikk-pikk kogemus ketramise õpetamisel.

"Intertwined" on praktilisusest kaugel. Selle autor Lexi Boeger on küllap paremini tuntud kui Pluckyfluff. Tema lõngad on pehmelt öeldes ebastandardsed ning ta ketrab lõngaks mida iganes - vanapaberi, makilindid, kummipaelad... Need lõngad on juba omaette kunstiteosed. Raamatus on antud ka päris palju ideid, mida ja kuidas nendest kreisidest lõngadest kududa-heegeldada. Väga inspireeriv ja ilus raamat.

Ja kui juba ketramisest jutt tuli - juuli lõpus toimuvad Californias, Lambtownis Ühendriikide ketramisvõistlused. Peaauhind on muljetavaldav - uus Kromski vokk (neid tehakse muuseas Poolas). Eriti tore on muidugi ketrajate triatlon, kus peab ketrama kahe minuti jooksul tavalisel viisil, kummikinnastes ja kinnisilmi :D

It was a rainy day today - perfect for sitting at home and reading the new Spin-Off Magazine. Spin-Off is a US magazine dedicated to handspinning. I like it a lot - it has some how-to articles, projects for handspun yarns and lots more. You can download some of the articles from their homepage.

I also have a few books about handspinning -
Maggie Casey's "Start Spinning" and "Intertwined" from Lexi Boeger. These two books are very different, but they complement each other very well.

And as we are talking about spinning - in a few weeks the US national spinning competition is taking place in Lambtown, California. The grand prize is impressive - a new Kromski spinning wheel. The Spinner's Triathelon seems most fun - spinning for 2 minutes, spinning for 2 minutes wearing rubber gloves and spinning for 2 minutes blindfolded :D