Mulle meeldivad raamatud :) Paar päeva tagasi sain kätte Jenny Dean'i "Colours from Nature. A Dyer's Handbook" ja neelasin ühe õhtuga. Kuid värvimisi saab selle raamatu järgi teha veel pikka aega. Mulle meeldib, et ta peitsidest soovitab vaid maarjajääd ja raudvitrioli ning õpetab ise peitse tegema. Retsepte on nii metalli- (raud, vask) kui ka taimepeitside (tanniin, oblikhape rabarberilehtedest) tegemiseks. Lisaks veel soovitused abiainete (äädikas ja pesusooda) kasutamiseks. Nõuanded, kuidas testida värvide pesu- ja valguskindlust. Retseptid on jagatud gruppideks värvide kaupa, palju on retsepte "suurte" värvainete nagu krapp, košenill, indigo ja värvireseeda kasutamiseks. Kuigi rabarberijuur tundub ka üks ta lemmikutest olevat :) Ent arusaadav ka - tegemist on professionaalse värvijaga ning ta soovitab taimi, mille värvid on kõige vastupidavamad.
Ma tean, et paljudel värvijatel on tema "Wild Colour" . Aga Amazonis oli ainult paar kasutatud raamatut, mida siia ei saadeta ja Krisostomuse pakkumine oli üle 1200 krooni...
I like books :) A few days ago I got the new book from Jenny Dean - "Colours from Nature. A Dyer's Handbook". It took me only one day to read it, but it takes probably years to try all the recipes. It suits me that she only uses alum and iron mordants and teaches how to make your own metallic (aluminium, iron and copper water) or plant (oxalic acid from rhubarb leaf, tannin) mordants. Plus instructions for making alkaline, acidic, iron and copper colour modifiers. You can read how to test the light- and wash-fastness of the colours and colour potential of plants. The recipes are divided by colours. Lot's of recipes for "big" natural dyes like madder, cochineal, indigo and weld. Rhubarb root seems to be one of her favourites, too :) But I guess as she's a professional dyer, she wants to recommend dyes which are most versatile and with the best light- and wash-fastness.
I know that many dyers have her book "Wild Colour", but it was too expensive - I would have had to pay over $120...
reede, 28. märts 2008
pühapäev, 23. märts 2008
Häid munadepühi! / Happy Easter!
Krapp või madar? / Madder or Bedstraw?
Foto: vees ligunevad krapijuured / Madder roots soaking in the water
Eesti keeles on krapi ja madaraga vahel veidi segadust, st. krappi kiputakse madaraks nimetama. Näiteks J. Crooki taimedega värvimise raamatus on Rubia tinctorum madaraks tõlgitud. Seega siis üks postitus siia, et asi veidi selgemaks teha.
Madar e. värvmadar (Galium boreale) on inglise keeles nothern bedstraw, kasvab meil looduslikult, armastab lubjast pinnast. Liigikirjeldust võid lugeda siit. Krapp e. harilik punavärvik (Rubia tinctorum) on inglise keeles madder (millest tõenäoliselt ka segadused tulenevad) ja meil looduses ei kasva.
Värvimiseks kasutatakse taime juuri. Nii madarast kui ka krapist saab väga erinevaid toone, pruunidest punase ja lillani (vastavalt peitsile ja abiainetele), punaseks pigmendiks on alisariin. Krapil on juured jämedamad ning seda kultiveeritakse värvimise tarbeks. Madara juured on aga peenikesed ning seetõttu on madarat oluliselt tüütum koguda. Ehkki kavatsen töö suvel ette võtta - kihnlased käisid ka teadaolevalt siinkandis madarajuuri korjamas.
There's some confusion in Estonian with madder. Nothern bedstraw (Galium boreale) is called "madar" and madder (Rubia tinctorum) is called "krapp". But sometimes people call Rubia tinctorum also "madar", especially if they translate something from English. So I wanted to make clear, which is which. Nothern bedstraw grows here, madder doesn't.
Eesti keeles on krapi ja madaraga vahel veidi segadust, st. krappi kiputakse madaraks nimetama. Näiteks J. Crooki taimedega värvimise raamatus on Rubia tinctorum madaraks tõlgitud. Seega siis üks postitus siia, et asi veidi selgemaks teha.
Madar e. värvmadar (Galium boreale) on inglise keeles nothern bedstraw, kasvab meil looduslikult, armastab lubjast pinnast. Liigikirjeldust võid lugeda siit. Krapp e. harilik punavärvik (Rubia tinctorum) on inglise keeles madder (millest tõenäoliselt ka segadused tulenevad) ja meil looduses ei kasva.
Värvimiseks kasutatakse taime juuri. Nii madarast kui ka krapist saab väga erinevaid toone, pruunidest punase ja lillani (vastavalt peitsile ja abiainetele), punaseks pigmendiks on alisariin. Krapil on juured jämedamad ning seda kultiveeritakse värvimise tarbeks. Madara juured on aga peenikesed ning seetõttu on madarat oluliselt tüütum koguda. Ehkki kavatsen töö suvel ette võtta - kihnlased käisid ka teadaolevalt siinkandis madarajuuri korjamas.
There's some confusion in Estonian with madder. Nothern bedstraw (Galium boreale) is called "madar" and madder (Rubia tinctorum) is called "krapp". But sometimes people call Rubia tinctorum also "madar", especially if they translate something from English. So I wanted to make clear, which is which. Nothern bedstraw grows here, madder doesn't.
reede, 7. märts 2008
Ajakiri "Türgi punane" / Turkey Red Journal
Turkey Red Journal on ajakiri, mis on pühendunud looduslike värvide tutvustamisele. Kaks viimast numbrit on netist kättesaadavad. 2007. a. kevadnumbris oli huvitav ülevaade - looduslike värvidega tegelevad firmad, mida omavad naised :)
Mis värv on türgi punane? Erinevalt laialtlevinud väärarusaamast ei olegi see mingi konkreetne punane värv või värvaine, vaid värvimise protsess, mille tulemusel saadakse rikkalik ja uskumatult vastupidav sinaka alatooniga punane. Põhjalikumalt võid lugeda siit.
Turkey Red Journal is a newsletter dedicated to introducing the use of natural dyes. Two recent issues are published on-line. There was an interesting overview on spring issue of 2007 - "Women-owned natural dye businesses" :)
What is turkey red? You can read more about this dyeing process here.
Mis värv on türgi punane? Erinevalt laialtlevinud väärarusaamast ei olegi see mingi konkreetne punane värv või värvaine, vaid värvimise protsess, mille tulemusel saadakse rikkalik ja uskumatult vastupidav sinaka alatooniga punane. Põhjalikumalt võid lugeda siit.
Turkey Red Journal is a newsletter dedicated to introducing the use of natural dyes. Two recent issues are published on-line. There was an interesting overview on spring issue of 2007 - "Women-owned natural dye businesses" :)
What is turkey red? You can read more about this dyeing process here.
laupäev, 1. märts 2008
Veel rabarberijuurtest/More about Rhubarb Roots
Tegin veel ühe satsi lõnga rabarberijuurtega. 50 g lõnga ja 150 g värsket juurt. Protseduur sama, mis esimesel korral, ainult juuretükid kurnasin välja, enne kui lõnga lahusesse panin. Ja kaevuvee asemel kasutasin vihmavett. Seda praegu jagub ja mehega kismaks ei lähe (tal on pehmet vett akvaariumi jaoks vaja). Ilus ookerkollane lõng tuli (kollasem kui pildil - alumine lõng) ja sama veega teist korda värvides sain beezi lõnga. Värvisin malmpotis, aga värvi see ei muutnud - raud peaks muidu rohelisemaks tegema. Selleks pean vist ikka raudvitrioli muretsema.
Kuna mul jäi juurt veel massilistes kogustes üle, lõikusin selle ära ja panin kuivama. Värsket juurt on suhteliselt lihtne lõigata ja ta kuivab päris kenasti ja kiiresti.
I dyed some more yarn with rhubarb roots. I took 50 g of yarn and 150 g of fresh roots. Procedure was the same as first time, but I sieved the dye water to get the root pieces out. And I used rain water instead of well water. We have enough of rain water at the moment, so I don't have to fight with my dh over it (he needs rain water for the aquarium). The yarn was of beautiful ochre color (more yellow than on the picture) and the yarn from afterbath was beige. I dyed in a cast iron pot, but it didn't have any (visible) effect on the color. I guess I have to use iron mordant if I want to get greens.
As I had tons of rhubarb root left, I cut it to pieces and now it's drying. It is rather easy to cut the fresh roots and they dry quite quickly.
Tellimine:
Postitused (Atom)