Neljapäev, 29. aprill 2010

Lambakriminull

Juhtusin lugema üht väga toredat raamatut. Leonie Swanni lambakriminull "Glennkill" kirjeldab, kuidas lambad inimeste maailma näevad ja mida nad sellest arvavad. Väga lõbus :) Selle raamatu pärast tasub raamatukogust või -poest läbi astuda.

Mõni aeg tagasi (08.03-12.03) oli see ka järjejutuna Vikerraadios, luges Anu Lamp.

Üks lõik, mis eriti meelde jäi - mida peategelased-lambad arvasid karvututest lihalammastest:
"Kõige veidram nende puhul oli asjaolu, et neil peaaegu polnud villa, vaid üksnes krussis tihe ude ihu katmas. Samas oli näha, et neid polnud sugugi hiljuti pügatud. Milleks pidas Gabriel lambaid, kes ei anna villa? Milleks nad head olid? Gabriel pidi olema küll väga sõbralik inimene, kui jändas nii kasutute lammastega."

Pühapäev, 25. aprill 2010

Surfilammas Mildred

Kuniks me sooja suve ja puhkevat rohelust ootame, võib ennast lõbustada surfavate lammastega:

Finisterre - Surfing Sheep (Серфинг овцы)
Tuttavad lambakasvatajad igatahes väidavad, et lambad on selliseks asjaks täiesti võimelised!

Teisipäev, 20. aprill 2010

Pärnu taluturg sel laupäeval

Laupäeval, 24. aprillil kell 11 - 14 Steineri aias
TALUTURG
Pärnu Taluturult saab ikka kohalikku ja head kraami: korvi ja põske pista kodus küpsetatud leiba, saunas suitsutatud sinki, värsket ja suitsutatud kala, mett ja koduseid hoidiseid. Loomulikult ka kohalikku köögivilja, lihaleiba ja õnnelike kanade mune.
Seekord uudsena:
- Audruranna Aiandi võõrasemad ja kannikesed
- Lisaks toidupoolisele saab õhtuse koduse sauna tarbeks ka saunaviha kaasa osta.
- Kes või mis on Rohelise Luksuse Häärber?
- Kodumaiseid täistera-pastatooteid tutvustavad keskkonnast hoolivad inimesed!
- Elevust pakuvad seekord Jaani talu kitseema koos tallega! Kuidas see kitse lüpsmine ikkagi käib?
Lisaks toimuvad meisterdamise töötoad nii suurele kui väikesele, ja seda nii
õues kui ka Maarja-Magdaleena Gildi majas (Uus 5).
Vaata lisa www.maarjamagdaleenagild.ee

Taluturuga samal ajal toimuvad Pärnu Kunstide Majas Steineri aia kõrval
Pärnu Pärimusmuusika Päevade pillimuusika õpitoad:
- Viiulimäng ja Pärnumaa pillilood – Sofia Joons (August Pulsti Õpistu)
- Kannel – Aime Reier (August Pulsti Õpistu)
- Kitarr – Ott Kaasik (Virre)
- Lõõts, karmoška – Siim Rikker (Tuulelõõtsutajad)

Osalemine pilliõpitubades on tasuta, kuid soovitame eelnevalt
registreeruda meiliaadressil ylle@jantson.ee

Vaata Pärnu Pärimusmuusika Päevade kava: www.praks.ee

kell 15 Maarja-Magdaleena Gildis
II PÄRNU PÄRIMUSMUUSIKA PÄEVADE
kontsert õpitubades õpitust
Esinevad õpetajad ja kursuslased!

Neljapäev, 15. aprill 2010

Lapsed on elu õied

Mul on 200-liitrine vihmaveetünn, mis oli ääreni täis kena puhast vihmavett. Lootsin sellega kuiva kevade üle elada - värvimiseks on pehmet vett vaja. Laste fantaasia on aga teatavasti piiramatu. Nii nad siis otsustasidki minu tünni peotäitekaupa savi ja rohtu loopida. Selleks ajaks, kui mina kohale jõudsin, segati leheriisumisrehaga hoogsalt vett ja lauldi: "Su-pi-se-ga-ja, su-pi-se-ga-ja!".

Oijah...

Neljapäev, 8. aprill 2010

Kuivad kaselehed

Leidsin katuse alt mõned (vähemalt) paar aastat seisnud kasevihad. Kuna käes on kevad ja kange värvimisisu peal, hoidsin pöidlaid pihus ja proovisin ära, mis saab. Sai päris kena kollase. Küll hoopis teistsuguse kui värskete kaselehtede säravkollase, vanad kuivanud lehed andsid välja mahedat kuldset värvi.

Värvimine. Võtsin lehti ja lõnga 1:1. Leotasin lehti 24 h, seejärel kuumutasin keemiseni ja hautasin ca tund aega. Lasin üleöö jahtuda, kurnasin lehed. Soojendasin värvivee käesoojuseni ning lisasin eelnevalt peitsitud (8% maarjajääd, 7% viinakivi) ja korralikult märjaks tehtud lõnga värvivette. Tõstsin temperatuuri 80 °C-ni, hautasin tunni. Kuna tundus, et värv muutub määrdunudkollaseks, võtsin lõnga seejärel kohe värviveest välja. Kasutasin sama värvivett veel teistki korda, seekord poole väiksema koguse lõnga värvimiseks. Kõik sama, ainult et lasin lõngal üleöö värvivees jahtuda.

Eest tahapoole: 1. värvimine;
2. värvimine 8% maarjajääd, 7% viinakivi;
2. värvimine 20% maarjajääd, 6% viinakivi
.

Sel aastal olen plaani võtnud katsetused erinevate peitsikogustega. Kaselehtedega värvides tuli päris huvitav tulemus. Esimese värvimise tegin ainult ühtmoodi peitsitud lõngaga. Teiseks värvimiseks kasutasin kahte lõnga - üks samamoodi peitsitud kui esimene, teine peitsitud 20% maarjajää ning 6% viinakiviga. Huvitaval kombel jäi kõige erksamat tooni see lõng teisest värvimisest, mis sai väiksema peitsikogusega peitsitud. Ehk esimene huvitav tulemus - teise värvimise lõng jäi tugevam kollane kui esimese värvimise oma. Põhjenduseks tooksin selle, et teise värvimisse läks vähem lõnga ning lõngad seisid värvivees üleöö. Kuid võiks ju arvata, et peitsides rohkema peitsiga jääb rohkem peitsi lõnga külge. Seega oleks võinud kõige tugevama värvi võtta külge 20% maarjajääga peitsitud lõng teisest värvimisest... Ei tea, miks ei jäänud. Mõned mõtted on, katsetan edasi. Katsetage teie ka :)