Pühapäev, 31. mai 2009

Kes tahab, see jõuab

Robin Hanbury-Tenisoni foto, leidsin Kristine blogist.
Pange tähele, kui palju lõnga kedervarrel on. Minu voki poolile küll nii palju ei mahuks. Abbyl oli ka just postitus sellest, kui palju on õieti võimalik ühele kedervarrele mahutada. Kui oled proff, siis 11-grammisele kedervarrele 66 grammi lõnga...

Neljapäev, 21. mai 2009

Tuletael

Avastasin millalgi mitu-setu kena tuletaela (Fomes fomentarius) sauna kõrval kasepakkude küljes kasvamas. Seentega värvimise raamat nimetab tuletaela värviseeneks, mistõttu läks katsetamiseks. Enam-vähem sama jutt, mis raamatus, on ka sellel loodusmuuseumi lehel. Mainin vaid seda, et mina ei kasuta nii palju peitsi, kui sellel lehel soovitatakse (25 g maarjajääd ja 10 g viinakivi 100 g lõnga peitsimiseks). Enamik tänapäevaseid värviraamatuid soovitab 8-15 % maarjajääd ja 5-7 % viinakivi.

Tuletaelade tükeldamine oli paras vaev. Kokku oli neid 800 g. Tükeldatud seeni leotasin üleöö vihmavees. Järgmisel päeval panin keema - tõstsin temperatuuri 80-90 °C-ni ning lisasin 2 spl. nuuskpiiritust, mis aitab torikuliste puhul värvi eraldumisele kaasa. Värvimist teostasin ettenägelikult õues, sest värvivesi lõhnas tugevalt seente järele, lisaks veel nuuskpiirituse "aroom". Hautasin pikalt - 2 tundi, et puisest seenemassist värv kindlasti kätte saada. Lasin värviveel üleöö jahtuda, järgmine päev kurnasin, lisasin 200 g eelpeitsitud lõnga ning hautasin tunnikese 80-90 °C juures.

Ehkki värvivesi oli paljulubavalt kokakoolapruun, oli tulemus igav - üpris plass kollane. Arvan, et oleksin pidanud vähem lõnga värvivette panema, näiteks 100 g. Ütleme nii, et sellise värvi pärast ma kogu seda tükeldamise ja hautamise vaeva enam läbi ei teeks :)

Esmaspäev, 18. mai 2009

15 kuud

Tervelt 15 kuud on juba möödas päevast, mil tegin oma esimese blogipostituse. Tundub, nagu olnuks sellest palju rohkem aega tagasi, no vähemalt kaks aastat :)

Avalikku blogi peetakse ikka selleks, et keegi seda loeks. Aitäh teile kõigile, kes te aeg-ajalt siia pilgu viskate ja mõnikord ka kommentaari - see innustab edasi kirjutama ja edasi arenema.

Ning seekord tahaksin ma teilt midagi küsida - mind huvitaks, mida teile meeldib siin lugemas käia. Kas huvitavad rohkem taimedega värvimise jutud või hoopis ketramine. Ehk isegi mõlemad.

Kõigi uute ja vanade lugejate vahel, kes võtavad vaevaks mulle kommentaariga vastata, läheb loosi - paramparam - viht valget käsitsi kedratud slubilõnga! Sellist, nagu pildil. Kedratud sinisepealise Leicesteri ja Soome maalamba villast, pehme ning mõnus. Seda on 70 g (u. 65 m). Ja kuna mul on kodus kaks väikest Fortuunat, siis äkki tuleb teine "auhind" ka ;)

Ootan teie kommentaare 01. juuni keskpäevani. Kes kommenteerib "anonüümsena", pange palun kommentaari alla oma nimi ka.

Kolmapäev, 13. mai 2009

"Loov ketramine"

Eesti keeles on ilmunud vaid üks ketramise (tõlke)raamat – A. Daykin'i ja J. Dean'i “Loov ketramine”. Eesti keeles välja andnud kirjastus Sinisukk, tõlkija Helen Idarand ja toimetaja Monica Tõnismann. Olen sellest raamatust juba mõnda aega kirjutada tahtnud, aga ikka edasi lükanud, kuna mitmed kohad tekstis tundusid minu kui ketraja jaoks ebaloogilised. Kriuks2 oli nii lahke ja laenas mulle ingliskeelse originaali ning see, mis selgus, polnud meeldiv.

Kõigepealt raamatu headest külgedest. Silma jäävad imeilusad ja inspireerivad suured fotod, mis lausa kutsuvad ketrama. Raamatu alguses on ära toodud ka päris suur hulk erinevaid efektlõnga ketramise tehnikaid. Ketramise õpetused on pigem kokkuvõtlikud, aga kõik põhipunktid on kirjas.

Kuid raamatu eestikeelne tõlge on vigasid täis. On valesti tõlgitud mõisteid, valesti tõlgitud lauseid, valesti tõlgitud tööjuhendeid ja mõned keerulisemad laused on täiesti tõlkimata jäetud. Loomulikult, ega tõlkimine ole täppisteadus ja alati võib vaielda, kuidas oleks õige mõnda mõistet tõlkida, aga seal on ikka väga konkreetsed ja kohati lausa elementaarsed vead. Toon need ära lehekülgede kaupa (kusjuures mitte kõik, lihtsalt olulisemad). Ma vabandan ette, kui mõned minu tõlked kohmakad tunduvad, püüdsin eelkõige mõtet edasi anda.

Lk. 7 Tõlkes väidetakse, et “jämedama lõnga ketramiseks on võimalik villa kraasida ka (…) koera kammimise harjaga”, samas kui inglise keeles on kirjas, et “an ordinary dog comb will do in preparing fibres for spinning using the worsted method”. Ehk oleks õige tõlge hoopis selline: “Tavaline koerakamm sobib kiudude ettevalmistamiseks, et kedrata kammlõnga.” Seega räägitakse koerakammist ja villa kammimisest, mitte kraasimisest. Teiseks ei mõelda sõna “worsted” all mitte lõnga jämedust, vaid kammlõnga ketramise meetodit. See viga kordub ka lk. 50, kus “worsted yarn” on tõlgitud “jämedaks lõngaks”, õige tõlge oleks “kammlõng”. Samas mõnes kohas on “worsted yarn” õieti “kammlõngaks” tõlgitud (nt. lk. 78). Segadus tekib sellest, et inglise keeles kasutatakse mõistet “worsted” ka lõnga jämeduse kirjeldamiseks, aga siin on selgelt näha, et antud juhul viidatakse ketramise viisile ehk siis kammketrusele (worsted method).

Lk. 7 Tõlge: “Voki lisavarustusse kuuluvad poolid, poolihoidjad ja korrutamise abivahendid”. Ei ole olemas eraldi korrutamise abivahendit. Poolihoidja ja korrutamise abivahend on tegelikult üks ja seesama asi – nn. Lazy Kate ja ingliskeelne tekst ütlebki: ”Your spinning wheel comes provided with bobbins and a Lazy Kate, a stand for storing the bobbins and also an aid for plying.”

Lk. 8 “Kraaslint on villakiud, mis on tööstuslikult pestud ja kraasitud (...)” Ingliskeelne tekst räägib aga top'ist ehk kammlindist ja kammimisest (are combed). Sama viga leidub veel paljudel lehekülgedel ehk siis “kammlindist” on tõlkes saanud “kraaslint”.

Lk. 9 Originaal: “Silk is a strong fibre, but is weakened when damp” ehk siis “Siidikiud on tugev, kuid muutub niiskena nõrgemaks”. Eestikeelses raamatus aga: “Kuigi see kiud on hästi tugev, muutub ta kuivades nõrgemaks.” Proteiinikiud (nt. siid ja vill) muutuvad kuivades tugevamaks.

Samal lehel on kahes kohas “kammlindi” (top) asemel kasutatud mõistet “kraaslint”.

Lk. 9 Villa pesemisest - “Jäta kauss seisma, kuni vesi on käesoe (...)” Ingliskeelne tekst ütleb aga “Leave the wool soak until the water is just cool enough for your hands to bear” ehk siis “Jäta vill likku, kuni vesi on nii palju jahtunud, et suudad käed sisse panna.” See on palju soojem kui “käesoe”, mis on inglise keeles hoopis “lukewarm”. On seal vahet? On küll, sest nagu ma villapesu postitustes kirjutanud olen, ladestub villarasv villa peale tagasi, kui pesuvesi liiga maha jahtub ning see võib villa ebameeldivalt kleepuvaks muuta.

Lk. 10 Villa ettevalmistamisest - “Juhendis on toodud villase lõnga kraasimine ja kammimine”. Hmm, siin on avastatud täiesti uus asi tekstiilitootmises – lõnga kraasimine ja kammimine :P Loomulikult on originaaltekstis jutt villa kraasimisest ja kammimisest.

Lk. 14 Punkt 5 - “Tõmba peost veidi kiudu (...)”. Originaaltekst on palju üksikasjalikum: “Pull a few fibres from the mass with your left hand, still with a firm grip on the leader” ehk siis “Tõmba vasaku käega villamassist veidi kiudu, hoides ikka veel tugevalt juhtlõngast kinni.”

Lk. 14 Punkt 6 - “(...) ja keri valminud lõng ümber kedervarre allosa”. Originaalis: “(...) wind the handspun yarn round the bottom of the shaft, above the whorl” ehk siis täpsustatakse, et lõng tuleb kerida kedra kohale (sest annaks ka kedra alla kerida).

Lk. 15 “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal ja keerab vokiratas”. Kuidas vokiratas vokki paigal hoiab? Ja kuhu ratas vokki keerab? Originaaltekst on teistsugune: “A spinning wheel is basically a horizontal spindle held in place by supports and driven by a wheel” ehk siis “Vokk on põhimõtteliselt horisontaalne kedervars, mida hoiab paigal raam(istik) ja mis teeb tööd vokiratta abil.”

Lk. 15 Värtna ja pooliga vokk - “Kõik vokid töötavad samal põhimõttel, kuid kiiruse kontrollimisel on kasutusel kaks eraldi tehnoloogiat.” Originaaltekstis ei räägita lihtsalt kiirusest, vaid värtna ja pooli suhtelistest kiirustest ehk siis “the relative speeds of the flyer and bobbin”. Voki funktsioneerimise seisukohalt on tähtis vahet teha, sest selle, kui kiiresti lõng poolile keritakse, ei määra ära mitte värtna ja pooli absoluutne kiirus, vaid nende suhteline kiirus e. kiiruste erinevus. Värten ja pool võivad keerelda ükskõik kui kiiresti, aga kui nad keerlevad samal kiirusel, siis lõnga poolile ei tõmmata. Ja erinevad vokisüsteemid kontrollivadki nende kiiruste vahet erinevalt.

Lk. 15 Scotch tension vokk – on jäetud ingliskeelne väljend. Selle süsteemi põhimõtet tundes oleks võinud eestikeelse vaste leida küll – näiteks “poolipiduriga vokk”. Eestikeelses tekstis on lakooniliselt mainitud, et “Pooli kiirust kontrollitakse eraldi paela abil” - originaaltekstis olev põhjalik süsteemi toimimise kirjeldus on tõlkimata jäetud.

Lk. 18 Kraasvilla valmistamine, punkt 1 - “ Näpista kergelt vasaku käe sõrme ja pöidla vahelt läbi liikuvat lõnga. Lase see umbes 12 mm kaugusel villarullist lahti”. Selle teksti põhjal võiks arvata, et lõng tuleb 12 mm kaugusel villarullist lahti lasta. Originaaltekst ütleb aga hoopis: “Release about 12 mm of the rolag” ehk siis “Vabasta 12 mm villarullist.” Mida sellega mõeldakse, võib aru saada, kui selle postituse alt kraasvilla (woollen) ketramise videot vaadata.

Punkt 2 . “Lõng hakkab muutuma elastsemaks ega veni enam nagu näts”. Originaal: “(...) the yarn will begin to feel elastic, rather like chewing gum” ehk siis “Lõng muutub elastseks, meenutades venivat nätsu.”

Lk. 24 Sissejuhatuse lõpust on puudu üks lause “You can produce other attractive yarns using silk (see pages 28-29).”

Slubilõng, punkt 2 - “Aja käed laiali, kuni jõuad keerdus kitsama kohani ja lase keerdudel üle paksema koha hüpata.” Kujutage nüüd ette, mis juhtub, kui te lõnga kedrates käed laiali ajate... Originaal: “Pull the hands apart until a thinner area of drafted fibres appears and allow the twist to jump over the thicker area into this thin area” ehk siis “Tõmba käsi teineteisest eemale, kuni villakiudude sees moodustub õhem koht ja lase keerdudel üle paksema koha sinna õhemasse kohta hüpata. ”

Lk. 25 Mulineelõnga tegemise kirjelduse juures soovitatakse ingliskeelses tekstis kasutada kammlinti, mitte kraaslinti, nagu tõlkes kirjas.

Lk. 27 Core spun yarn on tõlgitud kaabellõngaks. Minu meelest ei ole see eriti õnnestunud tõlge, kuna inglise keeles (näiteks USAs) nimetatakse kaabellõngaks (cabled yarn) hoopis 26. leheküljel kirjeldatud krepp-lõnga – ehk siis lõnga, mille puhul korrutatakse (inglise keeles kasutatakse siin mõistet "cabelling" e. kaabeldamine, mitte "plying" e. korrutamine) korrutatud lõngad veelkord kokku. Core spun yarn võiks olla näiteks “südamikuga lõng” vmt.

Lk. 28 “Mõned siidivalmistamise tehnikad (...)”. Originaalis: “Some of the silk spinning techniques (...)” ehk siis “Mõned siidi ketramise tehnikad (...)”.

Lk. 30 Peatükk “Lühikarvaline vill ja aluskarv”. Ingliskeelne tekst kõlab “Shortwool and down”. Down on tõepoolest ka aluskarv, aga mitte ainult. Teatud lambatõuge, algselt pärit Kagu-Inglismaalt, kutsutakse samuti Down-tüüpi lambatõugudeks, aluskarvaga pole neil midagi pistmist. Et räägitakse just Down-tüüpi lambatõugudest tuleb välja ka sellest, et selle peatüki projektide seas pole ühtegi aluskarvast kedratud lõnga, küll aga mitu Down-tüüpi lambatõu (n. Shropshire, Shetland) villast ketramise projekti. Lisaks sellele – eesti keeles ei räägita “lühikarvalisest” villast, ikka lühikese kiuga villast. Samuti ei räägita “pikakarvalisest” villast, vaid pika kiuga villast (lk. 50). Taksid on lühikarvalised ja pikakarvalised, mitte lambad :)

Lk. 39 Projekt “Krookus”. Siin pole probleem tõlkega, vaid sellega, et juhend (ka originaalis) käsib kasutada Navaho korrutamist (sellega saab kolmekordse lõnga), aga lõng pildil on kahekordne.

Lk. 40 Eesti keeles “Keskmise pikkusega ja peenike lõng”, inglise keeles “Medium and fine wool” ehk siis “Keskmine ja peenvill”. Samuti kuulutab tõlge, et “Peenim lõng tuleb meriinolambalt.” See toob mulle silme ette meriinolamba, kellele on peenike lõng keritud ümber kere nagu poolile – ja kui on lõnga vaja, siis muudkui lähed ja kerid :) Inglise keeles räägitakse muidugi meriinolamba villast (“The finest fleece comes from the Merino.”)

Lk. 48 Projekt “Vihmapiisad”. Tõlkeraamatus öeldakse, et vaja 20 helmest, originaalis aga räägitakse 200 helmest.

Lk. 50 Tõlkes: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat paksu kui peenikest villast lõnga.” Originaal: “The hand spinner can achieve both a lustre worsted and a fine woollen yarn (…).” Ehk siis korrektne tõlge oleks: “Käsitsi kedrates on võimalik saada nii läikivat kammlõnga kui ka peent (või head, kvaliteetset – fine tähendab mõlemat) kraaslõnga.”

Lk. 54 Projekt “Ajupuud”. Esiteks ei suudeta otsustada, kuidas peaks Bluefaced Leicester eesti keeles kõlama ja kasutuses on kolm varianti – lk. 54 “sinisenäoline Leicester” ja “sinisekirju Leicester” ning lk. 56 “sininäoline Leicester”. Materjali loetelus on kirjas, et vaja “10 g siidikiudu”, originaalis aga, et 10 g tussah (e. “metsikut”) siidi.

Lk. 68 Projekt “Popcorn”. Tõlkes väidetakse, et üks Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa. Kui arvestada, et keskmiselt annavad lambad villa nii 3-5 kg, siis on selge, et lammas, kes annaks 37 kg villa, peaks olema vähemalt hobusesuurune. Mida siis originaalis kirjutatakse? Aga seda, et Cotswoldi lammas annab kuni 37 kg villa! Ainult et sulgudes on ära toodud ka villaku kaal naelades – ehk siis 17 naela. See teeb veidi üle 7,5 kg, mis ongi õige Cotswoldi lamba villaku kaal. Aga kust siis see 37 tuleb? Üks nael on keskeltläbi 0,45 kg. Et saada naelad kilogrammideks, tuleb naelade hulk korrutada 0.45-ga. Antud juhul 17 x 0,45 = 7,65. Aga kui 17 jagada 0,45, saame... 37,7!

Sama lehekülje tööjuhendis kästakse punktis 2 kerida vill vastupäeva ümber südamiku. Originaaltekstis aga öeldakse, et “Wrap the core yarn in a Z direction, with fleece”. Z direction ehk Z-suund on päripäeva (kuna Z-keerd saadakse päripäeva kedrates), mitte vastupäeva.

Lk. 108-109 Sõnaseletused.

Kuigi läbi kogu raamatu kasutatakse mõistet “keerd”, on sõnaseletustes sellest saanud “keere” (ja tuuakse näide - “Paksud lõngad vajavad vähem keeret (…)”). Samuti kasutatakse vaid sõnaseletustes mõisteid Z-keere ja S-keere, ülejäänud tekstis aga mõisteid Z-keerd ja S-keerd.

Vill väidetakse olevat pügatud lamba karvkate. Huvitav, kuidas siis pügamata lamba karvkatet nimetada? :P Inglise keeles ei räägita aga villast (wool), vaid villakust (fleece), mis tõepoolest on lamba terviklik pöetud villkate (villal ja karval on vahe sees, aga sellest pikemalt mõnes teises postituses).

Top (kammlint) on tõlgitud villalooriks.

Originaaltekstis on kokku 42 sõnaseletust, tõlkes aga 31. Ma mõistan, miks mõned on välja jäetud, aga samas on välja jäetud ka olulisi mõisteid nagu kamm- ja kraaslõng (worsted and woollen yarn).

Nagu alguses mainitud, ei toonud ma ära kõiki vigu, mida oleksin tahtnud parandada. Sinisuka tõlkeraamatuid ma igatahes enam osta ei julge :(

Laupäev, 9. mai 2009

Kerilaud

Ma ise imestan ka, et ma endale veel kerilauda pole suutnud muretseda. Tõepoolest. Kuid netis kerilaudu-pidi surfates leidsin Anne Kuo Lukito õpetuse, kuidas ise lihtsat horisontaalset kerilauda meisterdada.

Seega pean ma vaid leidma kellegi, kes selle mulle valmis teeks :)

Laupäev, 2. mai 2009

Tahad õppida taimedega värvima?

NB! 30. mai kursus on juba täis. Aga kirjuta mulle, kui oleksid huvitatud töötoast juulikuus.

Peatselt on kätte jõudmas parim aeg taimedega värvimiseks ja seda ei tohiks maha magada! Mai lõpus korraldan ma taimedega värvimise töötoa. Töötoa eesmärgiks on anda tugev teoreetiline baas ja piisavalt praktilisi teadmisi, et osalejatel oleks võimalik hiljem omal käel taimevärvide imelist maailma avastada.

Töötoas värvime nii kodumaiste taimedega kui ka värvitäidega, teeme koos- ja järelpeitsimist, vaatame, kuidas ühest värvipotist palju erinevaid värve saada. Saate lehitseda kõiki mu värvimise raamatuid. Olen koolituse planeerinud sellise, et see oleks huvitav ja kasulik erineva tasemega osalejatele - nii täiesti algajatele kui ka varem värvimisega tegelenutele, kes tahaksid oma teadmisi täiendada.

Teemad:

- erinevad taimedes sisalduvad värvipigmendid;

- "keemilised" ja taimsed peitsid ning abiained;

- lõngade ettevalmistamine värvimiseks;

- peitsimise ja värvimise protsess;

- head värvitaimed;

- taimevärvide valgus- ja pesukindluse testimine.

Kokkuvõtvalt:

Aeg: 30. mai, laupäev, kell 11.00-14.00

Koht: Tõstamaa mõis (Pärnust 50 km)

Hind: 200.- (tasuda palun nädal enne koolituse toimumist)

Hinna sees: konspekt, kohvipaus, praktilise töö materjalid. Kõik osalejad saavad tagantjärele näidised töötoas värvitud lõngadest. Peale pastaka ei pea ise midagi kaasa võtma.

Juhendaja: Liis Kärme

Registreerimine: kuni 23. mai e-maili aadressil loodusvarvid (at) gmail.com
Samale meilile ootan ka täpsustavaid küsimusi.

Neile, kellele siinne kant tundub kauge olevat, võin öelda, et tasub tulla nii koolituse pärast kui ka Tõstamaad avastama :) Ja kui vaja, siis saaks lapsed töötoa ajaks meile hoidu jätta.