Mahedad loodusvärvid? Ei, aitäh!

Eestikeelsetes taimevärviraamatutes armastatakse taimevärve iseloomustada sõnadega "pehmed", "pastelsed", "mahedad" ja samas vaimus edasi. Sedasi kirjeldatud lõngu vaadates tuleb minul paraku meelde üks Kihnu naistelt kuuldud omadussõna - "liäge"...

Minu tavaline värvimisprotsess on selline:
 - kerin lõngad sobiliku suurusega vihtideks, seon vihipaelad;
 - pesen lõngad;
 - peitsin lõngad, lasen üleöö jahtuda;
 - korjan või ostan värvimaterjali, mõnikord leotan paar päeva, keedan värvivee, lasen üleöö jahtuda, kurnan;
 - loputan peitsitud lõngad, panen värvivette ja kuumutan paar tundi, lasen üleöö jahtuda;
 - pesen ja loputan värvitud lõngad.

Kui ma olen selle kõigega valmis saanud, siis ma kohe päris kindlasti ei taha tulemuseks saada "mahedat" kollast (loe: beeži)!

Kui tunned samamoodi, siis järgnevad mõned nõuanded, kuidas vältida plasse toone.

1. Lõngad peavad olema väga korralikult puhtaks pestud, kergelt käesoojas veest läbilobistamisest ei piisa.
2. Kasuta värvimiseks värvitaimi. Mustikad pole värvimiseks, neist keedetakse moosi! Lihtne test - kui loodusvärviraamatus on värvitaimena mainitud peeti, jäägu raamat poeriiulile.
3. Eelpeitsimine annab alati parema tulemuse kui koospeitsimine.
4. Pehme veega keedetud värvivesi annab pea alati parema tulemuse (on erandeid, vt järgmine punkt). 
5. Tee selgeks konkreetse värvitaime spetsiifika - mõni tahab madalat temperatuuri, teine kõrget. Enamus tahab pehmet vett, ent mõned karedat.

Rohkem infot sellesuvistes värvikoolitustes :)

Jõulupunane krapijuurtest

Nagu fotodelt näha, sobib krapipunane jõuluaega imehästi. Parima värvi meelitab krapijuurtest välja külmvärvimisega, ent kuidas seda talvel teha? Isegi suvel pole kõigil niimoodi vedanud, et hoovis sõnnikuhunnik oleks ;)

Mina kasutan talvel meil rehe all asuvat väikest malmist kaminat. Kõigepealt pesen väikesteks tükkideks murtud krapijuuri kuuma veega (täpne kirjeldus külmvärvimise juures), seejärel panen need eelpeitsitud lõngadega potti ja poti kamina peale. Seal püsib temperatuur üpris madal - nii 40-50 °C juures. Aeg-ajalt segan lõngasid. Öösel kaminas tuld pole, siis jahtub pott maha, hommikul jälle tuli alla ja nii umbes 3 päeva järjest (või kuni soovitud värv käes). Põhimõtteliselt võib sama teha elektripliidil - kuumutada väga madalal tulel pikka aega (loe: mitu päeva), ööseks või ka vahepeal võib pliidi kinni panna.

Selline värvimisviis meelitab juurtest enam-vähem kogu punase välja, teisest värvimisest saab lõheroosat (vt. keskmine foto). Värv tuleb veidi ebaühtlane, kuna lõng on koos juurtega potis ja seal, kus juured vastu lõnga puutuvad, jääb punane tugevam. Aga ilus sellegipoolest. Pärast värvimist saab juuretükid natukese raputamisega kenasti lõnga küljest kätte.

Ilusat jõuluaega kõigile!

Kirju-mirju

Teinekord on päris tore, kui ei pea värvides muretsema selle pärast, et värv ilus ühtlane saaks. Seekord oli hoopis vastupidi - nägin vaeva, et lõng ikka võimalikult kirju jääks! Ja jäi kah - tõeline loodusvärvide pillerkaar.

Košenill ja indigo

Indigo ja kaselehed

Krapijuured ja košenill

Krapijuured ja kaselehed

Košenill ja kaselehed

Indigo

Indigo ja toomingalehed

Külmvärvimine

Me kasvatame lihaveiseid. Suviti teevad nad tänuväärset tööd ja hoiavad rannaniite roogu täis kasvamast, kuid talvel olid nad meie maja juures karjamaal. Ja jätavad aukartustäratava hunniku sõnnikut maha. Kui ma Leena blogist külmvärvimise juhendit lugesin, siis mõtlesin, et aurav sõnnikuhunnik on ju suurepärane koht, kuhu värviämbrid sisse kaevata. Sõnniku asemel võib värviämbrid muidugi ka kasvuhoonesse panna.

Valmistasin ette kaks ämbritäit, ühes kuivatatud rabarbrijuured ja teises krapijuured. Rabarbrijuurtega eelnevalt midagi ei teinud, kuid krapijuuri töötlesin vastavalt Jenny Deani juhendile. Ehk siis:
- murdsin juured 2-3 cm pikkusteks juppideks;
- pesin juured korralikult külma vee all puhtaks;
- valasin pestud juurtele peale keeva vee ja lasin 2-3 minutit seista;
- viskasin juurte pealt vee ära.
Niimoodi saab osadest kollastest ja pruunidest pigmentidest lahti ja värv tuleb punasem. Palju punast raisku ei lähe, sest alisariin, tähtsaim punane pigment krapis, lahustub vees aeglaselt.

Krapijuuri võtsin sama palju kui lõnga (200 g lõnga ja 200 g juuri), aga rabarbrijuuri võtsin kaks korda rohkem (200 g lõnga ja 400 g kuivatatud juuri). Tagantjärele arvan, et ka rabarbrijuurte puhul oleks piisanud poole vähemast kogusest.
Krapi sisse läks 20% maarjajääga eelpeitsitud lõng, rabarbrijuurte juurde 12% maarjajää ja 5% viinakiviga eelpeitsitud lõng. Krapi puhul soovitatakse kasutada suuremat protsenti maarjajääd ja viinakivi hoopis ära jätta, kuna see võib tooni oranži poole nihutada.

Panin lõngad ja juured ämbrisse, lisasin paraja koguse vihmavett, et lõngad oleksid veega kaetud. Kaevasin ämbrid sõnnikuhunnikusse ja jätsin nad sinna nädalaks. Käisin iga päev mõned korrad lõngu segamas, temperatuur püsis 40-45 °C juures ehk siis päris soe.
Saadud värvidega olen väga rahul, nii punane kui ka kollane tulid erakordselt tugevad ja ilusad toonid. Rabarbrijuurte kollane on hoopis teistsugune kui näiteks kaselehekollane - palju soojem ja kuldsem.

Esimese värvimise lõngad

Üks värvimine tehtud, tegin sama materjaliga teiskordse värvimise. Kollane tuli sarnane toon, ainult heledam. Krapist ootasin heledamat oranži (ja paar esimest päeva tundus, et saabki), aga nädalaga võlus lõnga hoopis pruunikaspunaseks. Esimese ja teise värvimise lõngad on võrdluseks kõrvuti kõige ülemisel pildil.

Lõngad teisest värvimisest

Roosiaia kuninganna

See lõng on mitmes mõttes esimene. Esimene kord, kui ise kammlindi kirjuks värvisin ja esimene kord mul slubilõnga kedrata. Mõlemad kogemused olid väga lõbusad ja inspireerivad - nagu uued asjad ikka. Vill on värvitud košenilli ja krapiga.

Slubilõnga jaoks ketrasin ühe peenikese ja teise slubide ehk siis paksemate kohtadega ühekordse lõnga ja korrutasin nad kokku. Eks ketramisega alustades teeme me kõik slubilõnga, aga seda teadlikult kedrates tulevad slubid regulaarsete vahedega ja on tihedalt kedratud.

Proovilapp on kootud 4 mm varrastega, sobisid ka 5 mm-sed õhulisema koe jaoks.

Kõige ilusamad värvid / The most beautiful colours

Nii krapijuurtega kui ka košenilliga värvides saab ilusaid lõngu. Kuid kui need kaks asja ühte potti panna, tulevad veel kõige ilusamad värvid!

Ülemisel pildil eest taha: košenill, košenillipotis ülevärvitud krapiroosa, teistkordselt kasutatud krapijuured ja košenill (ühes potis värvitud), krapipunane.

You can get beautiful colours from madder as well as from cochineal. But the most stunning colours are created by combining these two dyestuffs!

On the upper picture from front to back: cochineal, salmon pink from madder overdyed with cochineal, reused madder root and cochineal (dyed in one pot), madder red.

Kuid suve nautimine on hetkel küll kõik värvimised tahaplaanile lükanud.

But for now I have postponed all the dyeings and I'm just enjoying the summer.

Krapipunane / Madder Red

Seekordne värvimine tuli juba parem. Deani raamatust sain nõu, kuidas osadest kollastest ja pruunidest pigmentidest lahti saada, mis punase oranžiks teevad. Krappi võtsin 2/3 lõnga kaalust.

Edasi läksin Nancy McKenna retsepti baasil (vt. Issue 29 (dyes), lk. 3-5). Panin krapitükid potti, (vihma)vesi peale ja (maarjajääga eelnevalt peitsitud) lõng sisse. Kuumutasin 60 °C juures 2 tundi. Seejärel võtsin lõngad värviveest välja ja segasin sinna paar supilusikatäit pesusooda lahust (1 tl. pesusoodat lahustatud ca 1,5 dl keeva veega). Hästi tore oli vaadata, kuidas aluseline soodalahus värvivee hetkega tumepunaseks muutis. Siis jälle lõngad tagasi ja lasin pool tundi aluselises vees seista. NB! Ei kuumutanud! Võtsin lõngad välja, lasin veidi jahtuda ja loputasin, lisades viimasesse loputusvette äädikat, et aluselist pesusoodat neutraliseerida.

Tahtsin seekord uurida, kuidas erinevad lõngad värvi külge võtavad. Testisin Jõgeva Rewooli meriinoga (pildil keskmine) ja kitsevillaga lõnga (vasakul) ning Olivia maavillast lõnga (paremal). Minu hüpotees oli, et meriinoga lõng võtab värvi kehvemini, see on üldiselt meriino häda. Aga ei - meriinoga lõng oli kõige tugevam punane! Arvan, et Olivia lõnga probleemiks oli, et see sisaldas palju lanoliini, mida ma pesemisega välja ei saanud. Lanoliin aga takistab värvi kinnitumist. Kirjutan sellest peatselt eraldi pikemalt.

Alumisel pildil on eelmise ja seekordse krapivärvimise lõngad kõrvuti. Krapp on tõesti vaimustavalt mitmekesine :)

The results from this dyeing were much better. I found some advice in Dean's book about how to get rid of the less desired yellow and brown pigments that would change the colour towards orange.

After that I followed more or less the recipy from Nancy McKenna (look at Issue 29 (dyes), pages 3-5). I put the madder pieces in the pot together with alum mordanted yarn and (rain) water, let it simmer for 2 hours at 60 °C. Then I took the yarns out and added 2 tbsp. of alkaline modifier to the dye bath (1 tsp. of washing soda dissolved in ca 1,5 dl boiling water). It was fascinating how the dye bath changed to dark red! Then I put the yarns back into the bath and let them stay there for another half an hour without applying heat. I took the yarns out, let them cool and rinsed, adding some vinegar to the last rinsing water to neutralize the washing soda.

This time I dyed 3 different wool yarns - middle one on the first picture was a mix with merino, the one on the right just plain Estonian wool yarn and the yarn on the left had some goat wool in it. I thought that the yarn with merino wool would't take the dye so well, because that's often the problem with merino. But I was wrong - it had the strongest colour of the three! I think that the Estonian wool yarn had quite a lot of lanolin in it that didn't come of with scouring and that's why it didn't dye so well. I want to make another post about scouring and lanolin in the future.

On the bottom picture I placed the madder yarns from last and this dyeing next to another. What a wonderful variety :)

Esimene krapivärvimine / First Time Dyeings with Madder

Krapp on üks vanematest ja tuntumatest värvitaimedest, kuid lihtsalt ta ennast kätte ei anna. Ihaldusväärne on tugev punane värv, kuid probleem on selles, et krapijuurtes olev punane pigment alisariin ei lahustu vees eriti hästi. Samas on krapijuurtes palju kollaseid pigmente, mis punase oranžiks muudavad. Krapiga värvimise keerulisusest saab aimu, kui vaadata tohutut hulka erinevaid nõuandeid, mida peaks tegema, et ilusat punast saada. Trüki Google'isse "dyeing with madder" ja veeda unetu öö :) Kui korraliku punase lõnga saan, siis kirjutan, mis töötas.

Minu esimeste värvimiste tulemuseks on heledam ja tumedam lõheroosa ning porgandivärv (lõngad ülemisel pildil). 50 g krapiga sain 75 g lõnga. Lõngad olid maarjajääga peitsitud ning värvides temperatuuri üle 60 kraadi ei lasknud, lõngadel lasin jahtuda värvivees üleöö. Kuumutasin juuri vaid ühe tunni, olen näinud retsepte, kus öeldakse 5-6 tundi. Roosad sain paarisentimeetriste juuretükkidega värvides (tumedama esimesel ja heledama teisel korral). Seejärel kuivatasin juured ning peenestasin nii peeneks kui sain (kasutades vana hakklihamasinat ja kohviveskit). Puru oli kuumutamise ja värvimise ajal nailonsuka sees. Sain oranži lõnga. Mitte et nad ilusad poleks, aga... Punasejaht jätkub.

Madder is one of the oldest and best known dyeplants, but it's not easy to get true reds with madder. The problem is that the red pigment alizarine doesn't dissolve readily in water. And there are many yellow pigments in madder roots that change the colour to orange. You can get an idea how complicated dyeing with madder roots can get, if you look at the vast amount of tips and information available. Search Google for "dyeing with madder" and have a sleepless night :) After I get a beautiful red with madder, I will write what works.

I got two different shades of salmon pink and carrot'y orange with my first dyeings (yarns on the first photo). Yarns were premordanted with alum and I let the yarns cool in the dyebath overnight. The temperatures of dye baths didn't exceed 60 degrees. I simmered the roots for 1 hour, but I've seen recipes where 5-6 hours are suggested. I got the pinks when dyeing with whole roots (ca 2 cm pieces). The darker one was from first dyeing and lighter colour from afterbath. Then I dried the roots and ground them using old meat and coffee grinders. I put the ground roots in an old nylon stocking while dyeing. That's how I got the orange yarn. I dyed altogether 75 g yarn with 50 g of madder. Anyway, the colours are not bad, but... Hunt for The Red continues.

Krapp või madar? / Madder or Bedstraw?

Foto: vees ligunevad krapijuured / Madder roots soaking in the water

Eesti keeles on krapi ja madaraga vahel veidi segadust, st. krappi kiputakse madaraks nimetama. Näiteks J. Crooki taimedega värvimise raamatus on Rubia tinctorum madaraks tõlgitud. Seega siis üks postitus siia, et asi veidi selgemaks teha.

Madar e. värvmadar (Galium boreale) on inglise keeles nothern bedstraw, kasvab meil looduslikult, armastab lubjast pinnast. Liigikirjeldust võid lugeda siit. Krapp e. harilik punavärvik (Rubia tinctorum) on inglise keeles madder (millest tõenäoliselt ka segadused tulenevad) ja meil looduses ei kasva.

Värvimiseks kasutatakse taime juuri. Nii madarast kui ka krapist saab väga erinevaid toone, pruunidest punase ja lillani (vastavalt peitsile ja abiainetele), punaseks pigmendiks on alisariin. Krapil on juured jämedamad ning seda kultiveeritakse värvimise tarbeks. Madara juured on aga peenikesed ning seetõttu on madarat oluliselt tüütum koguda. Ehkki kavatsen töö suvel ette võtta - kihnlased käisid ka teadaolevalt siinkandis madarajuuri korjamas.

There's some confusion in Estonian with madder. Nothern bedstraw (Galium boreale) is called "madar" and madder (Rubia tinctorum) is called "krapp". But sometimes people call Rubia tinctorum also "madar", especially if they translate something from English. So I wanted to make clear, which is which. Nothern bedstraw grows here, madder doesn't.

Ajakiri "Türgi punane" / Turkey Red Journal

Turkey Red Journal on ajakiri, mis on pühendunud looduslike värvide tutvustamisele. Kaks viimast numbrit on netist kättesaadavad. 2007. a. kevadnumbris oli huvitav ülevaade - looduslike värvidega tegelevad firmad, mida omavad naised :)

Mis värv on türgi punane? Erinevalt laialtlevinud väärarusaamast ei olegi see mingi konkreetne punane värv või värvaine, vaid värvimise protsess, mille tulemusel saadakse rikkalik ja uskumatult vastupidav sinaka alatooniga punane. Põhjalikumalt võid lugeda siit.

Turkey Red Journal is a newsletter dedicated to introducing the use of natural dyes. Two recent issues are published on-line. There was an interesting overview on spring issue of 2007 - "Women-owned natural dye businesses" :)

What is turkey red? You can read more about this dyeing process here.