Teisipäev, 29. aprill 2008

Autorikaitse / Copywright

Olen juba mõnda aega mõelnud autorikaitse peale. Otsustasin, et ma ei saa ega tohi siia kirjutada üks-ühele värviretsepte mõnest raamatust, mis mul on. Sest inimene näeb vaeva, töötab retseptid välja ja kirjutab raamatu - ning mina riputan need netti üles kõigile lugeda... Ei ole just viisakas (ega ka seaduslik, tegelikult). Sellepärast muutsin ka eelmise postituse ära, kus ma esialgu kirjeldasin detailselt Jenny Deani raamatust pärit nõuannet.

Seega, nüüdsest kirjutan siia vaid retsepte, mis on tasuta veebis leitavad või mida ma olen nii palju muutnud, et võin neid enda omadeks lugeda :) Ja kui olen retsepti üksühele mõnest raamatust võtnud, siis viitan algallikale.
Aga kui mõne retsepti puhul tekib küsimusi, siis võid mulle ju kirjutada ;) loodusvarvid (at) gmail (punkt) com.

I have been thinking about copywrights. I decided, that I can't post exact dyeing recipies from books I own, because it's illegal. I would do injustice to the author, who has worked hard to produce the recipies and write a book to earn money. That's why I changed my last post and removed the part where I explained the trick from Jenny Dean's book.

So, I will only post recipies that can be found in the web for free or that I have changed so much that I can call them my own :)

Esmaspäev, 21. aprill 2008

Krapipunane / Madder Red


Seekordne värvimine tuli juba parem. Deani raamatust sain nõu, kuidas osadest kollastest ja pruunidest pigmentidest lahti saada, mis punase oranžiks teevad. Krappi võtsin 2/3 lõnga kaalust.

Edasi läksin Nancy McKenna retsepti baasil (vt. Issue 29 (dyes), lk. 3-5). Panin krapitükid potti, (vihma)vesi peale ja (maarjajääga eelnevalt peitsitud) lõng sisse. Kuumutasin 60 °C juures 2 tundi. Seejärel võtsin lõngad värviveest välja ja segasin sinna paar supilusikatäit pesusooda lahust (1 tl. pesusoodat lahustatud ca 1,5 dl keeva veega). Hästi tore oli vaadata, kuidas aluseline soodalahus värvivee hetkega tumepunaseks muutis. Siis jälle lõngad tagasi ja lasin pool tundi aluselises vees seista. NB! Ei kuumutanud! Võtsin lõngad välja, lasin veidi jahtuda ja loputasin, lisades viimasesse loputusvette äädikat, et aluselist pesusoodat neutraliseerida.

Tahtsin seekord uurida, kuidas erinevad lõngad värvi külge võtavad. Testisin Jõgeva Rewooli meriinoga (pildil keskmine) ja kitsevillaga lõnga (vasakul) ning Olivia maavillast lõnga (paremal). Minu hüpotees oli, et meriinoga lõng võtab värvi kehvemini, see on üldiselt meriino häda. Aga ei - meriinoga lõng oli kõige tugevam punane! Arvan, et Olivia lõnga probleemiks oli, et see sisaldas palju lanoliini, mida ma pesemisega välja ei saanud. Lanoliin aga takistab värvi kinnitumist. Kirjutan sellest peatselt eraldi pikemalt.

Alumisel pildil on eelmise ja seekordse krapivärvimise lõngad kõrvuti. Krapp on tõesti vaimustavalt mitmekesine :)

The results from this dyeing were much better. I found some advice in Dean's book about how to get rid of the less desired yellow and brown pigments that would change the colour towards orange.

After that I followed more or less the recipy from Nancy McKenna (look at Issue 29 (dyes), pages 3-5). I put the madder pieces in the pot together with alum mordanted yarn and (rain) water, let it simmer for 2 hours at 60 °C. Then I took the yarns out and added 2 tbsp. of alkaline modifier to the dye bath (1 tsp. of washing soda dissolved in ca 1,5 dl boiling water). It was fascinating how the dye bath changed to dark red! Then I put the yarns back into the bath and let them stay there for another half an hour without applying heat. I took the yarns out, let them cool and rinsed, adding some vinegar to the last rinsing water to neutralize the washing soda.

This time I dyed 3 different wool yarns - middle one on the first picture was a mix with merino, the one on the right just plain Estonian wool yarn and the yarn on the left had some goat wool in it. I thought that the yarn with merino wool would't take the dye so well, because that's often the problem with merino. But I was wrong - it had the strongest colour of the three! I think that the Estonian wool yarn had quite a lot of lanolin in it that didn't come of with scouring and that's why it didn't dye so well. I want to make another post about scouring and lanolin in the future.

On the bottom picture I placed the madder yarns from last and this dyeing next to another. What a wonderful variety :)

Reede, 11. aprill 2008

Miks kromaadid ohtlikud on? / Why are Chromates Dangerous?

No nii, jälle peitsidest ja mürgisusest. Seekord siis lähemalt kaaliumdikromaadist. Ajendiks Maandi raamat. Nimelt jäi mulle seda lehitsedes silma, et paljude taimede puhul kasutas ta peitsina ka kaaliumdikromaati. Kuna mul oli meeles, et oma värvimised tegi ta koos koolilastega, siis vaatasin, kas on ka ohutusreegleid mainitud. Ei midagi. Null. Kirjas küll, et kaaliumdikromaat on mürgine ja kõik. Ega teised eestikeelsed raamatud selles osas paremad pole.

Tõlgin siis siit lehelt dr. Erik Sundströmi jutu kromaatide kohta:

"Vees lahustuvad kroomiühendid on reeglina kas rohelised kroom (III) soolad, milles kroom on positiivse ioonina või kromaadid, kus negatiivseks iooniks on kroom (IV) hapnikuga. Kromaate peeti algselt ohututeks ja neid katsetati isegi ravimitena. Kuid 1970ndatel leiti, et kromaadid on väga mürgised ning ohutusnõuded muutusid nii rangeks, et kromaate on lubatud käsitleda vaid kinnistes ruumides kandes täielikku kaitseriietust.

Meie keharakud on võimelised toime tulema vaid looduses esinevate veeslahustuvate ioonidega. Negatiivsetest ioonidest kuuluvad sellesse gruppi karbonaadid, sulfaadid, kloriidid ja hüdroksüülid, kuid mitte kromaadid. Positiivsetest ioonidest saavad rakud hakkama vesiniku, ammoniaagi ja enamike metalliioonidega, v.a. liitium, tseesium ja mõningad raskemetallid nagu tina, kaadmium ja elavhõbe. (...)

Organism ei suuda ennast kromaadiioonide vastu kaitsta, kuna neid looduses ei esine ning kromaadid suudavad lihtsalt rakkudesse siseneda. Rakus olles võivad nad kinnituda valkudele nagu peitsid, muutes valgud vetthülgavaks. Kromaadid on ka tugevad oksüdeerijad, lõhkudes või kõrvetades teisi rakukomponente. Selle tagajärjel muutub kroom (IV) kroom (III)-ks, mis häirib raua ainevahetust. Selleks ajaks saab immuunsüsteem aru, et midagi on valesti, kuid ei suuda kindlaks teha, et ohtlikud ühendid läbivad rakumembraani. Selle asemel hakkab ta otsima "vaenlast" mujalt, et selle vastu võidelda. See tähendab, et inimesel ei teki allergiat kromaatide suhtes, vaid mingi muu asja vastu, millega ta tihti kokku puutub. Värvija võib muutuda allergiliseks villa suhtes, parkija naha suhtes jne. Kromaadid on lisaks veel kartsinogeensed ning võivad kergesti süttida. Nad mõjuvad mürgiselt ka mikroorganismidele."

Seal lehel on veel Darvin DeShazeri jutt. Tema hoiatab kroomihaavandite eest, mis tekivad, kui kromaate satub nahale ning räägib kuidas kromaadid võivad tõsiselt ärritada limaskesti ja hingamisteid ning üleüldiselt organismi mürgitada. Ta väidab, et ka kroomiga peitsitud lõng võib sisaldada kromaate, mistõttu seda ei tohiks kasutada lastekudumiteks.

Seega, kaaliumdikromaadiga peitsides:
- kasuta respiraatorit ja kaitseriietust - pika varrukaga särki ja kummikindaid;
- ära peitsi köögis ning ära lase peitsimise ajal ligi teisi (kaitsevahenditeta) inimesi;
- ära vala järelejäänud peitsivett kanalisatsiooni.

Aga järgmine kord jälle rõõmsamat juttu ja pilte - viimasel krapivärvimisel sain päris ilusat punast!

Reading one Estonian dye book by Aivi Maandi I noticed that the author had used potassium dichomate quite often as a mordant. As she is a biology teacher and was doing the dyeing experiments with her students, I was wondering if she paid attention to safety. Well, there was nothing in the book about safety. Not a word. She just mentioned that sodium dichromate is poisonous. So I translated a little from this page.

The summary - when mordanting with potassium dichromate:
- use respirator and protective clothing (shirt with long sleeves and rubber gloves);
- don't mordant in the kitchen and don't allow other people (without protective clothing) around while mordanting;
- don't pour the leftover mordant bath down the drain.

But the next post will be merrier and with pictures - I got some nice reds with madder!

Kolmapäev, 9. aprill 2008

Lõnga ketramine / Spinning Yarn


K: Mis on parem, kui lõngade värvimine?
V: Endakedratud lõngade värvimine!

Olen pisitasa hakanud ise lõnga ketrama. Siin on üks hea õppevideo. Kedervarre ostsin Lahemaalamba-Imbilt, maksis sada raha. Selline raskem variant, jämedamate lõngade tegemiseks. Kui tahaksin peenemaid, oleks kergemat kedervart vaja. Aga ausalt öeldes mõtlen juba tõsiselt voki peale...

Q: What's better than dyeing yarn?
A: Dyeing yarn you have spinned yourself!


I have started to spin some yarn little by little. Here's a nice tutorial video about spinning with a drop spindle. My drop spindle is quite heavy and suitable for thicker yarns. I would need a lighter one for thinner yarns, but quite frankly I'm thinking very seriously about buying a spinning wheel...

Teisipäev, 8. aprill 2008

Esimene krapivärvimine / First Time Dyeings with Madder


Krapp on üks vanematest ja tuntumatest värvitaimedest, kuid lihtsalt ta ennast kätte ei anna. Ihaldusväärne on tugev punane värv, kuid probleem on selles, et krapijuurtes olev punane pigment alisariin ei lahustu vees eriti hästi. Samas on krapijuurtes palju kollaseid pigmente, mis punase oranžiks muudavad. Krapiga värvimise keerulisusest saab aimu, kui vaadata tohutut hulka erinevaid nõuandeid, mida peaks tegema, et ilusat punast saada. Trüki Google'isse "dyeing with madder" ja veeda unetu öö :) Kui korraliku punase lõnga saan, siis kirjutan, mis töötas.

Minu esimeste värvimiste tulemuseks on heledam ja tumedam lõheroosa ning porgandivärv (lõngad ülemisel pildil). 50 g krapiga sain 75 g lõnga. Lõngad olid maarjajääga peitsitud ning värvides temperatuuri üle 60 kraadi ei lasknud, lõngadel lasin jahtuda värvivees üleöö. Kuumutasin juuri vaid ühe tunni, olen näinud retsepte, kus öeldakse 5-6 tundi. Roosad sain paarisentimeetriste juuretükkidega värvides (tumedama esimesel ja heledama teisel korral). Seejärel kuivatasin juured ning peenestasin nii peeneks kui sain (kasutades vana hakklihamasinat ja kohviveskit). Puru oli kuumutamise ja värvimise ajal nailonsuka sees. Sain oranži lõnga. Mitte et nad ilusad poleks, aga... Punasejaht jätkub.

Madder is one of the oldest and best known dyeplants, but it's not easy to get true reds with madder. The problem is that the red pigment alizarine doesn't dissolve readily in water. And there are many yellow pigments in madder roots that change the colour to orange. You can get an idea how complicated dyeing with madder roots can get, if you look at the vast amount of tips and information available. Search Google for "dyeing with madder" and have a sleepless night :) After I get a beautiful red with madder, I will write what works.

I got two different shades of salmon pink and carrot'y orange with my first dyeings (yarns on the first photo). Yarns were premordanted with alum and I let the yarns cool in the dyebath overnight. The temperatures of dye baths didn't exceed 60 degrees. I simmered the roots for 1 hour, but I've seen recipes where 5-6 hours are suggested. I got the pinks when dyeing with whole roots (ca 2 cm pieces). The darker one was from first dyeing and lighter colour from afterbath. Then I dried the roots and ground them using old meat and coffee grinders. I put the ground roots in an old nylon stocking while dyeing. That's how I got the orange yarn. I dyed altogether 75 g yarn with 50 g of madder. Anyway, the colours are not bad, but... Hunt for The Red continues.

Metallipeitsidest / About Metallic Mordants

Paar nõuannet metallipeitside kasutamise kohta, mis viimasel ajal on silma jäänud, osaliselt Ravelry Natural Dyeing grupist.

Raud- ja eriti vaskvitriol mõjuvad vee-organismidele väga toksiliselt (ammoniaak muuseas ka). Seega peaks igal võimalusel vältima raua ja vase peitsivee kanalisatsiooni kallamist, sest enamik veepuhastusjaamu kasutab baktereid reovee puhastamiseks. Selle asemel võib peitsivee valada pigem õue, kust metallid jälle aineringesse lähevad või mullaosakeste külge kinnituvad.

Oluline on kasutada õige kogus peitsi vastavalt lõnga kaalule - sellisel juhul kinnitub enamik peitsist lõnga külge ja vette jääb vähe. Kui oled lõnga raua- või vasevitrioliga eelpeitsinud, siis võib järelejäänud peitsivee alles hoida ja hiljem järelpeitsimise näol vähesemal määral värvi muutmiseks kasutada. Seda ma ei tea, kas raud- ja vaskvitrioli peitsivett korduvalt kasutada saab - nii et lisad aga iga kord potti veidi peitsi juurde ja peitsid samas vees korduvalt. Maarjajää ja kaaliumdikromaadiga teevad mõned värvijad küll nii.

Some advice on using metallic mordants I have read about recently, some of it is from Ravelry's Natural Dyeing group.

Iron and especially copper mordants have a very toxic effect on aquatic microorganisms (ammonia too, by the way). So it's important to avoid pouring water containing mordant down the drain, because bacteria are usually used in sewage cleaning systems. Instead, you can pour the used mordant bath outside on the ground, where the metals enter the biogeochemical cycle or remain inert by adhering onto soil particles.

It's important to use the correct amount of mordant, considering the weight of yarn or fiber. This way most of the mordant attaches to the yarn and very little is left in the bath. If you have premordanted yarn with iron or copper mordants, you can reuse some of the mordant water for colour modifications. I don't know if you can reuse iron and copper mordant baths several times, by adding some more mordant every time before use. I have read about people doing it with alum and chrome mordants, though.

Neljapäev, 3. aprill 2008

Riihivilla lõngad / Riihivilla Yarns

Käisin nädalavahetusel Helsingis sugulastel külas. Loomulikult kasutasin võimalust ja hüppasin laupäeval turult läbi, et Leena värvitud lõngasid näha (vt. pilti). Samuti huvitas mind, kui pehme siis soome maalamba lõng on. On küll! Lõng ei ole täiesti karevaba nagu meriino, aga samas on iseloomu rohkem - meriino on veidi lörts ja venib kergesti välja. Keegi kohalikest võiks soome maalammast siin ka kasvatama hakata.

Last weekend I was in Helsinki visiting my relatives. I took time to visit the market where Leena's husband sells the yarns she dyes (the ones on the picture). I was also interested to find out how soft the Finnsheep yarn is. It's really soft! It is not absolutely scratch-free like merino, but it has more character - merino drags out very easily. I wish someone would start raising Finnsheep in Estonia as well.