Villapesu minu moodi

Paar üldist soovitust. Kui sa esimest korda katsetad kuuma veega pesemist, siis proovi kõigepealt väikese koguse villaga. Ja kui saad valida, siis võta esimesteks katsetusteks koledamat-karedamat villa. Karedam vill vildistub vähem. Ja kui lähebki nässu, pole kahju suur.

Noppimine. Kas jätta vill pesemise ajaks lokkidena või noppida lokid lahti? Väidetavalt on lokkidena pesemisel vildistumisoht väiksem (Maggie Smith "Start Spinning"). Kui tahta villa pärast kammida, peab lokistruktuuri kindlasti säilitama, kraasimise puhul see nii oluline ei ole. Lahtinopitud villal aga pääseb seebivesi paremini igale poole ligi. Kui on näha, et villalokkide otsad on määrdunud, ehk ka kokku kleepunud, tasub kindlasti enne pesu vill lahti noppida. Mina üldiselt nopin lahti ja vildistumisega pole probleeme olnud.

Fotol: Selliste otsadega vill tuleks enne pesu lahti noppida.

Leotamine. Kui vill on lahti nopitud, panen ta külma (vihma)vette likku. Külmas vees lahustub villa küljest higi ja osa mustusest. Samuti märgub vill korralikult ning pesemistulemus on ühtlasem. Leotamiseks võtan 100 g villa kohta ca 3-4 l vett ehk siis ämbrisse mahutan ca 250 g villa. Villa võiks likku jätta üleöö, aga ka tund-paar on asjaks.

Fotol: Vill leos.

Esimene pesu. Esimeseks pesuks valan pesuanumasse kuuma, 60-70 kraadise vee. Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis vähemalt osa sellest on vihmavesi. Vooderdan kausi tülliga. Lisan vette pesuvahendi ja lahustan selle häääästi aeglaselt segades, et mitte tekitada vahtu (oluline!). Kui vill läheb vahtu täis, on seda praktiliselt võimatu vee alla suruda. Nõrutan leos olnud villa ning pigistan õrnalt (või fuugin käsitsi - vt. allpool) suurema osa vett välja. Panen villa pesuvette ja lasn tal vee alla vajuda. Võib paar korda käe või pulgaga vajutada, et vill ühtlasemalt laiali läheks, aga see on ka kõik! Ei mingit segamist, sudimist, hõõrumist! Lihtsalt panen villa vette ja lasen tal seal mõnuleda. Panen munakella 15-20 minuti peale. Pärast nimetatud aja möödumist tõstan villa tülli abil kausist välja ja lasen kuivemaks nõrguda.

Fotol: Vill pesuvee sees.

Käsitsi tsentrifuugimine. Et võimalikult palju musta vett välja saada, teen käsitsi tsentrifuugimist. Idee on pärit raamatust "The Alden Amos Big Book of Handspinning". See eeldab oma hoovi-õue olemasolu. Kogun tülli otsad kokku, nii et tekib kena komps - vill peab jääma tülli sisse ega tohi välja pudeneda. Haaran üpris villakompsu lähedalt tüllist ühe käega ümbert kinni ning teen sirge käega külje peal suuri käteringe - ja vesi pritsib igale poole laiali. Kümmekond ringi on piisav, et suurem osa veest välja saada. Kui vill on pesukottide sees, siis teoreetiliselt võiks ka masinas veidi fuugida, aga pole katsetanud ega tea-julge soovitada.
Kui käsitsi fuugimist pole võimalik teha, siis peab pesemiste-loputamiste vahel lihtsalt õrnalt(!) vett villast välja pigistama.

Teine pesu. Valan esimese pesuvee ära, loputan kausi ning täidan selle teise, sama kuuma või natuke (5 °C) jahedama veega. Lisan pesuvahendit, seekord aga poole vähem kui esimesel korral. Panen villa koos seda ümbritseva tülliga vette, surun tülli laiali pesuanumat vooderdama. Tõenäoliselt ei vaju vill seekord enam nii hästi vette, kuna on veidi vahune ja vaja on paar korda pulgaga või kummikindas käega lükata. Aga jälle - ei mingit segamist ega üleliigset liigutamist! Lasen villal 15 min. vees haududa, tõstan välja ja käsitsentrifuugin.

Loputused. Valan teise pesuvee ära, loputan kausi ning täidan ca 55 °C veega. Vooderdan tülliga, panen fuugitud-nõrutatud villa vette. Lasen liguneda 15 min. Võtan välja, fuugin kuivemaks ja kordan - viimane loputusvesi peaks jääma kenasti puhas, nii et pesuanuma põhi paistab selgelt läbi vee.

Kuivatamine. Laotan villa pesukuivatusrestile tülliga kuivama. Kui kaua vill kuivab, sõltub mitmest asjast - kui õhukeselt see laotatud on, kui soe kuivatusruum on, kui hästi õhk pääseb ümber villa liikuma. Võib kuivada päevaga, võib minna mitu päeva. Märg vill on õrn - seda ei maksa niisama näppida. Lihtsalt keeran 1-2 korda päevas ümber, et kiiremini kuivaks.

Fotol: Vill kuivamas.

Villapesu - vahendid

Vee puhul tuleb arvestada (vähemalt) kolme tegurit - vee karedust, vajalikku veemahtu ja vee temperatuuri.

Karedus. Lühidalt öeldes - pehme(ma) veega on pesemistulemus parem. Kare vesi sisaldab erinevaid mineraale, peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi. Kuigi tänapäevased pesemisvahendid on vee kareduse suhtes vähem tundlikud kui seep, mõjutab vee karedus pesemistulemust siiski. Juurde võib lugeda siit (eesti keeles) ja siit (inglise keeles).

Tegin katse, pestes sama villa 100% kaevuveega ja teise satsi 100% vihmaveega. Isegi mees sai pimetesti tehes aru, et vihmaveega pestud vill on pehmem ja kaevuveega pestud vill kuidagi karedam. Vahe polnud ülisuur, aga märgatav. Kuidas vett pehmemaks teha? Karedat vett annab pehmendada pesusooda või tuhaveega, ent see muudab vee aluselisemaks, mis omakorda võib villa kahjustada. Mööduvat karedust saab vähendada vee keetmisega, püsivat karedust mitte. Mina kasutan sellist varianti, et lisan kaevuveele vihmavett. Kindlasti lisan vihmavett pesuveele (veerand kuni pool kogusest) ja kui vihmavett jagub, siis lisan seda ka loputusvette. Villapesu algab minul igatahes alati puupliidi kütmise ja suurte veepangede kuumutamisega :)

Temperatuur. Arvestama peab lanoliini sulamistemperatuuriga, mis on kuskil 40 °C juures. Ehk siis ei tasuks pesuvee temperatuuri lasta madalamale kui 45 °C, vastasel juhul võib osa lanoliini jälle villa peale tagasi ladestuda (tõenäoliselt kleepuvama ollusena, sest on vahepeal vees olevate mineraalidega reageerinud). Kuna vee temperatuur langeb oluliselt, kui vill vette panna ja seda seal mõnda aega hoida, peab alustama suht kõrge temperatuuriga, et vesi ei jõuaks liiga maha jahtuda. Mina kasutan pesemisel temperatuuri 60 °C (kui pesuvahendiks on Power Scour ) kuni 70 °C (kui pesuvahendiks on Sodasani nõudepesuvahend) ja loputamisel ca 50 °C.

Vee hulk. Vett ei tohi olla liiga vähe. Kui tahad villa puhtaks ja rasuvabaks saada, peab vesi olema kuum ja seebine. Vildistumise vältimiseks tuleb sellises keskkonnas paiknevat villa liigutada minimaalselt ehk siis peaaegu üldse mitte. Et aga seebine pesuvesi sellegipoolest iga villakiuni jõuaks, peab vett olema piisavalt palju, et villal oleks ruumi paisuda. Mina kasutan keskmiselt määrdunud villa pesemisel 100 g villa kohta 15-20 l vett (see tuleb korrutada kolme või neljaga, et kogu veekulu saada - üks-kaks pesu seebises vees ja kaks loputust).

Pesuvahend. Villa pesuvahend peab olema piisavalt leebe, et mitte kahjustada villakiudu, aga piisavalt tõhus, et mustust ja rasu korralikult lahustada. Ideaalne on just toore villa pesemiseks väljatöötatud vahend, näiteks Unicorn Power Scour (biolagunev, fosfaadi- ja ensüümidevaba ning võimaldab kasutada madalamat pesuveetemperatuuri). Kahjuks tuleb seda USA-st tellida, Euroopas veel edasimüüjaid pole. Lambawärk müüb kirjelduse järgi sarnast toodet Austraalia firmalt Tantech (Woolscour), kuid hetkel on neil see otsas. Teine laialdaselt kasutatav variant on nõudepesuvahend. Mina olen pesnud Sodasani nõudepesuvahendiga (jällegi - fosfaadivaba). Kuna Sodasani läheb tunduvalt rohkem (40 l vee ja 250 g villa kohta panin esimesse pesuvette 2 dl), tuleb hind praktiliselt sama.

Pesuanum. Vannis saab kenasti korraga ca pool kilo villa pesta. Mahuks ka rohkem, aga suuremat kogust on juba natuke raske korraga käsitleda. Minul vanni veel pole (st. vann on, aga mitte õiges kohas ja kanalisatsiooniga ühendamata), seega pean hakkama saama suure, 40-liitrise pesukausiga. Seal pesen korraga 200-250 g villa. Tegelikult on mõtekas pesu kombineerida ja vähemalt kaks satsi korraga pesta, et vett ja pesemiseks kuluvat aega kokku hoida.

Muu kraam. Võrgust pesukotte, et vill koos püsiks või lihtsalt suuremat tükki tülli, millega saab pesuanuma vooderdada, et villa oleks lihtne välja tõsta. Vanni puhul on pesukotid nähtavasti mugavamad, aga kausi kasutamisel on suur tükk tülli väga hea. Termomeeter veetemperatuuri mõõtmiseks. Kaal villa kaalumiseks. Kummikindad. Pulk, lusikas vm. asjandus, millega saaks villa vee alla lükata. Mõõdutops pesuvahendi mõõtmiseks. Paar kaussi või ämbrit. Plastmassist augulise põhjaga väike kast (või mitu), kuhu villa saaks pesemiste-loputamiste vahel nõrguma tõsta. Munakell (ilma saab ka hakkama).

Kuivatamiseks. Pesukuivatusrest on hea variant. Villa saab sinna tülli peale kuivama panna, pool kilo mahub kenasti ära. Reformvoodi põhi on klassika (kui roostetab, siis peaks kindlasti mingi lina all olema), samuti võrkkiik. Ühesõnaga igasugune konstruktsioon, mis võimaldab villa õhukese kihina laiali laotada ja õhul nii alt kui pealt läbi käia.

Ja järgmine kord siis lõpuks ometi sellest, kuidas pesu käib!