Taimedega värvimise koolitus

Eelmisel koolitusel värvitud lõngad

Täiendus: 18. juuli koolituse kohad on täis!

Järgmine taimedega värvimise koolitus toimub 18. juulil Halinga vallas Jaani talus Julika Roosi juures. Pärnust ca 30 km Tallinna poole. Hind on natuke kõrgem, kuna mulle lisandusid transpordikulud, kuid loodetavasti on seekordne toimumise koht paljudele lähemal kui Tõstamaa.

Kava on sama, mis eelmiselgi korral, ehk siis teemadeks:

- taimedes sisalduvad värvipigmendid;

- "keemilised" ja taimsed peitsid ning abiained;

- lõngade ettevalmistamine värvimiseks;

- peitsimise ja värvimise protsess;

- head värvitaimed;

- taimevärvide valgus- ja pesukindluse testimine.

Töötoas värvime nii kodumaiste taimede kui ka värvitäidega, teeme koos- ja järelpeitsimist, vaatame, kuidas ühest värvipotist mitmeid erinevaid värve saada. Töötoa eesmärgiks on anda tugev teoreetiline baas ja piisavalt praktilisi teadmisi, et osalejatel oleks võimalik hiljem omal käel taimevärvide imelist maailma avastada.

Kokkuvõtvalt:

Aeg: 18. juuli, laupäev, kell 11.00-14.00

Koht: Jaani talu (Halinga vald, Pärnust 30 km Tallinna poole)

Hind: 250.- (tasuda palun nädal enne koolituse toimumist)

Hinna sees: konspekt, kohvipaus, praktilise töö materjalid. Kõik osalejad saavad tagantjärele näidised töötoas värvitud lõngadest. Peale pastaka ei pea ise midagi kaasa võtma.

Juhendaja: Liis Kärme

Registreerimine: kuni 12. juuli e-maili aadressil loodusvarvid (at) gmail.com

Samale meilile ootan ka täpsustavaid küsimusi.

26.06 toimub Pärnus öökudumine

Klikka pildil, et täismõõdus näha

Mina suurt ei koo, eriti mitte öösel (sest siis ma ketran), aga koomiks oli vastupandamatu :P

Raamatud ja autogrammid

Interweave Press on hästi tore kirjastus. Esiteks annavad nad neli korda aastas välja puhtalt ketramisele ja sellega seotud teemadele pühendatud ajakirja Spin-Off. Lisaks on Interweave'ilt riburadapidi ilmunud või ilmumas mitmed ketramise raamatud.

Eelmise aasta lõpus ilmus Judith MacKenzie McCuin'i "The Intentional Spinner". Alles äsja tuli välja Amy King'i "Spin Control". Ja aasta lõpus saab endale muretseda Abby Franquemont'i raamatu "Respect the Spindle". Mul on olemas nendest esimene (kui hea raamat!), teine peaks paari nädala jooksul saabuma ja kolmanda osas on eeltellimus tehtud.

Tore on veel see, et Amy ja Abby puhul on võimalik endale tellida autori poolt signeeritud raamat! Selleks tuleb "Spin Control" tellida Amy alias The Spunky Eclectic'u veebipoe kaudu, Abby raamatu puhul on vaja esitada eeltellimus tema veebilehel.

Kolmekordne

Miks näha vaeva kolmekordse lõnga ketramisega? Selle asemel, et kedrata ja kokku korrutada kolm peenemat lõnga võiks ju hoopis kedrata ja kokku korrutada kaks veidi jämedamat lõnga - ja tööd oleks kolmandiku võrra vähem?

Üks peamisi põhjuseid on tugevus. Ehk siis kolmekordne lõng on tugevam kui kahekordne. Seda sellepärast, et kolmekordses lõngas on kokkuvõttes rohkem keerdu kui kahekordses lõngas - ja keerd annab tugevust. Samuti on kolmekordse lõnga puhul rohkem kiude lõnga sees "peidus" ning peavad tänu sellele paremini hõõrdumisele vastu. Seega sokilõnga kedrates tasub igal juhul kolmekordset lõnga kahekordsele eelistada.
Lõnga võib kolmekordseks korrutada nii, et ketrad kolm pooli- või kedervarretäit ühekordseid ja korrutad nad siis kokku. On ka üks spetsiifiline korrutamisvõte, mida nimetatakse kett- e. navaho-korrutuseks. Kettkorrutuse puhul kedratakse kolmekordne lõng ühest poolitäiest ühekordsest lõngast, luues korrutamise ajal silmuseid ja tõmmates lõnga nendest läbi. Kettkorrutus on hea võimalus säilitada vahelduvate värvidega ühekordse korrutamisel konkreetseid värvitriipe. Aga arvesta sellega, et kettkorrutatud kolmekordne lõng on hõõrdumisele vähem vastupidav kui lõng, mille puhul on kolm eraldi ühekordset lõnga kokku korrutatud. Kettkorrutatud lõnga puhul on nimelt need väikesed aasakesed, mis lõnga sisse jäävad, nõrgaks kohaks. Siin üks video:

Hiljem lisatud: nüüdseks meeldib mulle rohkem selle postituse alla pandud video.

Kolmekordne lõng tuleb ümaram ja ühtlasem kui kahekordne ning käitub heegeldatud või kootud esemes teistmoodi. Pitsi jaoks on parem kahekordne, kuna toob augud rohkem esile (tõmbudes kootud silmuse keskmest kõrvale). Kolmekordne on jälle väga hea sokkide, kinnaste, kampsunite jmt. puhul, mis vajavad tihedat ja vastupidavat kude.

Piltidel olev lõng on korrutatud tavapärasel viisil (st. mitte navaho). Ketrasin ja korrutasin vokiga, villaks kraasitud soome maalamba vill. 100 g/190 m, koon 2,5 mm varrastega.

Mets-harakputk

Siin meie kandis on kõik teeääred paksult õitsvat mets-harakputke täis. Klemola raamatus on selle taime kohta mõned retseptid toodud. Ma vist pole seda varem nii otsesõnu välja öelnud, aga minu arvates on Marketta Klemola raamat konkurentsitult parim eestikeelne raamat taimedega värvimise kohta.

Ettevaatust - mets-harakputk võib segi minna väga mürgise täpilise surmaputkega. Vahet teed selle abil, et surmaputkel on varrel punased laigud, samuti õitseb see taim hiljem kui mets-harakputk.

Värvimine. Võtsin 6 osa taimi (õied, varred, lehed) 1 osa lõnga kohta. Valasin veidi peenestatud taimedele vihmavee peale ja lasin üleöö seista. Järgmisel päeval tõstsin temperatuuri aeglaselt 80-90 kraadini ja hautasin taimi tund aega. Värvivesi lõhnas üpris tugevalt ja kirbelt - meenutades koirohtu. Lasin seejärel keedusel üleöö jahutuda, järgmisel päeval kurnasin taimed välja. Panin värvivette korralikult märjaks tehtud, maarjajää ja viinakiviga eelpeitsitud lõnga, tõstsin temperatuuri aeglaselt 80-90 kraadini ja hoidsin temperatuuri tund aega. Kuna tundus, et lõng hakkab veidi määrdunud tooni võtma, ei lasknud lõngal värvivees jahtuda, vaid võtsin kohe välja. Jahtunud lõnga pesin ja loputasin. Tulemuseks kena tugev kollane toon.

Veel villa pesemisest

Oli mõni aeg tagasi üks pikk postitus lanoliini kohta - et mis see täpselt on. Nii eesti kui ka inglise keeles kasutatakse lanoliini mõistet selle rasvase aine kohta, mis on villa küljes. Nüüd alles taipasin Eesti Entsüklopeediast lanoliini mõistet otsida. Olgu see siin ära toodud:
"Lanoliin - villavaha, lambavillast eraldatud toorvillarasva puhastamisel saadud kollakas rasvataoline aine, sulamistemperatuur 35-37 °C, sisaldab rasvhappeid, kolesterooli ja selle derivaate, lahustub orgaanilistes lahustes, vees ei lahustu (...)." Selle põhja oleks korrektne öelda, et villa küljes on villavaha või (toor)villarasv ja pudelis lanoliin.

Unustasin villa pesemise postituses mainida, et mina kasutan pesu- ja loputusvett enamasti kahe villaportsu pesemiseks, hoides kokku vett ja pesuvahendit. Kokkuvõtvalt:
1. Panen esimesel õhtul 2 x 250 g villa likku (eraldi ämbritesse).
2. Valmistan järgmisel päeval esimese pesuvee (40 l, 60 °C), panen esimese portsu villa sisse. Kui olen selle välja võtnud, tõstan temperatuuri keevat vett lisades jälle 60 °C-ni ning panen sisse teise portsu villa. Pesuvahendit juurde ei lisa! Hoian sama kaua, võtan välja.
3. Valmistan teise, veidi jahedama pesuvee, lisades poole vähem pesuvahendit. Nüüd panen esimesena sisse selle villa, mis eelmisesse vette läks teisena. Enne teise villaportsu sissepanemist tõstan jälle vee temperatuuri.
4. Samamoodi teen loputused - üks kord üks villaports esimesena vette, teisel loputusel teine ports. Võib-olla tuleb kolmas loputus veel teha, seda pead ise vaatama.

Esimeses villapesupostituses rääkisin pikalt, miks eelistan kuuma veega puhtaks pestud villa. Samas on palju inimesi, kellele meeldib kedrata villa, millel veel villavaha küljes. Enamasti seetõttu, et villavaha hoiab villakiudusid koos ja (peenemat) lõnga on lihtsam kedrata.

Hoolikas lambapidaja, kes teab villa hinnata, sätib lambapügamised ajale, mil vihm on villast higi ja tolmu välja pesnud. Või siis peseb villa juba lamba seljas, kas meres, järves või toobris. Lammas toobris... Tõsine koomiksimaterjal :) Samamoodi võib juba pügatud villa leotada puhtas (vihma)vees, et higi ja mustus villast välja saada, aga vaha villa külge jätta. Huvitaval kombel toimib kontsentreeritud higi ise mingil määral seebi aseainena, kuna sisaldab kaaliumisoolasid. Lambawärgi veebilehel on pikk jutt villa pügamisest ja eeltöötlusest ning seal kirjutatakse ka, et vill vahutab, kui teda lamba seljas pesta.

Pesu plaanides peab arvestama, mis tõugu lamba ja mis tüüpi villaga tegemist on. Maalamba jt. kahekihilise "kasukaga" lammaste vill sisaldab suhteliselt vähe vaha, kuna lisaks vahale kaitsevad ka jämedad pealiskarvad lammast ilmastikutingimuste eest. Ehk siis saab pestes läbi vähema pesuvahendi või jahedama veega. Samas peenvillalammastel, kellel eraldi pealiskarva pole, võib vaha toorvilla kaalust moodustada mitukümmend protsenti. Olen lugenud USA foorumitest, et inimesed, kes muidu rõõmsalt ja edukalt ise villa pesevad, saadavad ometigi meriinolamba villa villavabrikusse pessu, sest lihtsalt ei suuda koduste vahenditega vaha välja pesta.

Seega - proovi erinevate villade puhul erinevaid pesuvariante ja vaata, milline tulemus sulle kõige rohkem meeldib. Alati on inimesi, kes vannuvad, et vaid üks või teine meetod on parim (mina kaasa arvatud, eks :P). Aga tegelikult on kõige tähtsam teada, millised pesemise võimalused olemas on - et saaksid ise katsetada ja valida.

Aitäh...

... kõigile, kes 18. mai postitusele kommentaari saatsid. Te olete nii armsad, ma tahaks teile kõigile lõnga saata :)

Aga väikesed räpased käekesed valisid seekord välja:

Sirje - kellele läheb viht slubilõnga ja

Kai-Epu - kellele läheb teele valget ja indigoga siniseks värvitud lõnga (palun kirjuta mulle loodusvarvid (at) gmail (punkt) com). Mainin igaks juhuks ära, et tegu pole potisinisega :P