Roosiaia kuninganna

See lõng on mitmes mõttes esimene. Esimene kord, kui ise kammlindi kirjuks värvisin ja esimene kord mul slubilõnga kedrata. Mõlemad kogemused olid väga lõbusad ja inspireerivad - nagu uued asjad ikka. Vill on värvitud košenilli ja krapiga.

Slubilõnga jaoks ketrasin ühe peenikese ja teise slubide ehk siis paksemate kohtadega ühekordse lõnga ja korrutasin nad kokku. Eks ketramisega alustades teeme me kõik slubilõnga, aga seda teadlikult kedrates tulevad slubid regulaarsete vahedega ja on tihedalt kedratud.

Proovilapp on kootud 4 mm varrastega, sobisid ka 5 mm-sed õhulisema koe jaoks.

Sall

Ma sain oma pitsilõngast kootud salli valmis. Mustri nimi on "Lainehari" (Crest of the Wave) ja see oli ära toodud 2008. a. sügiseses SpinOff'is, seal küll pügoora-kitse villast kedratud lõnga jaoks. Väga paras algaja pitsikuduja projekt - ma ei pidanud peaaegu üldse harutama :P Pitsiread käisid kõik ühe mustri järgi, vaheldudes laineid moodustavate ripskoeridadega.
Sall sai kootud 3,5 mm varrastega.

Alustades ma ei teadnudki, kellele selle salli koon, aga lõpuks kinkisin salli oma armsale õetütrele.

A Dyer's Garden

Rita Buchanan'i "A Dyer's Garden: From Plant to Pot: Growing Dyes for Natural Fibres" on väike, aga väga asjalik raamat. Nagu pealkirjast järeldada võib, kirjutatakse seal värvitaimedest, mis sobivad aias kasvatamiseks. Ehkki mitmed kirjeldatud taimed (näiteks naistepuna, põdrakanep jt.) kasvavad meil ka vabas looduses.

Raamat on jaotatud kuueks peatükiks, mille teemadeks on:
- sobivate taimede valimine;
- taimede kasvatamine;
- värvitaimede aia planeerimine (koos näidisdiagrammidega);
- taimedega värvimise põhitõed (sh. õpetus indigot sisaldavate taimedega, nagu Jaapani indigo ja sinerõigas, värvimiseks);
- erinevad värvikatsetused;
- värviaeda sobivad taimed.

Kokku kirjeldab R. Buchanan 32 erinevat taime, paljud neist on meilgi populaarsed aiataimed (nt. pruudisõlg, daalia jpt.)

Mulle meeldib väga raamatu ülesehitus. Igale taimele on pühendatud kaks lehekülge, kus on ära toodud taime pilt ja näidised erinevate peitsidega saadud värvidest (lõngafotodena). Samti taime kirjeldus, teiste samasse perekonda kuuluvate taimede nimetused (lisaks mainitud, kas ka nende puhul on tegu värvitaimedega või mitte), juhendid taime kasvatamiseks ning värvimise retsept(id).

Pean aga hoiatama - katsetused on näidanud, et selliseid värve, nagu raamatus toodud, ei pruugi meie klimaatilistes tingimustes samadest taimedest saada. See aga ei vähenda minu silmis raamatu väärtust - taimedega värvimine on alati "riskantne" :)

Eukalüpt

Olen vaikselt jälle värvima hakanud. Selle aasta esimene katsetus sai tehtud kaugelt maalt toodud taimega. Naabrid käisid jõulude ajal Mallorcal ja tõid meile kingituseks mõned eukalüptioksad. Olin eukalüptiga värvimisest lugenud ja potti need lehed läksid!

Eukalüptid on igihaljad algselt Austraaliast pärit puud ja põõsad, neid on mitusada erinevat liiki. Erinevad liigid ning erinevad värvimismeetodid ja peitsid annavad väga laia värvispektri - kollasest ja rohelisest punase ja pruunini.
Eukalüptilehtedega värvimisel pole vaja lõnga ilmtingimata peitsida, värv jääb ka peitsimata lõngale. Ehk siis peits (tanniin) on taimes endas olemas. Pildil olevad lõngad olid maarjajää ja viinakiviga peitsitud (roheline raudvitrioliga järelpeitsitud), ent katseks värvivette pandud peitsimata lõngajupp jäi samasugune võikollane. Jenny Dean on eukalüptiga värvimisest bloginud, päris huvitavad tulemused.

Värvimine.
Värvivee keetsin 30 g kuivatatud eukalüptilehtedest, mis olid eelnevalt 2 nädalat leos olnud. Väga aromaatne protseduur! Hautasin neid ca tund 80-90 °C juures, lasin üleöö jahtuda.
Järgmisel päeval kurnasin lehed välja, soojendasin värvivee käesoojuseni ja lisasin 100 g lõnga (eelpeitsitud maarjajää ja viinakiviga). Tõstsin temperatuuri 80-90° C-ni ja hoidsin lõnga ca tund selle temperatuuri juures. Lasin lõngal üleöö värvivees jahtuda, sain võikollase lõnga.
50 g järelpeitsisin 1% raudvitrioli lahuses, sain tuhmi rohelise.