Juba ammu enne seda, kui ma kangast kuduma õppisin, teadsin ma, et see hakkab mulle väga-väga meeldima. Mõne asjaga lihtsalt on nii - teate vast isegi. Ehk olen pärinud midagi oma vanavanaema Tatjanalt, kes oli hea kangakuduja ja keda ikka kutsuti teistesse taludesse abiks, kui lõime rakendamine oli nässu läinud ja vahelik kehva.
Läbi lõime
Aasta algus oli seega suurepärane, sest
Tõstamaa käsitöötoas oli kätte jõudnud minu kord rahvariideseeliku kangast kududa. Seeliku tegin ühe vana Pootsist pärit seeliku järgi, mis 1921. aastal ERMile müüdud ja müüja jutu järgi saja aasta vanune ning "metsavärvidega" värvitud. Käisin seelikut
ERMis vaatamas ja enamik värve nägid tõesti taimevärvide moodi välja. Kollase värvisin kaselehtedega, sinised indigoga. Roheliste jaoks sai kaselehtede kollane indigoga üle värvitud.
Samas põhitoonide - kirsipunase ning roosa - suhtes tekkisid mul kahtlused. Olid teised voltide vahel, kus õige värv säilinud, liiga ergud, samas kanga peal teiste värvidega võrreldes liiga ära pleekinud. Lasin need värvida aniliinvärvidega - sellest ka jutumärgid pealkirjas. Kirsipunase värvisin siiski ise krapiga üle, kuna see jäi liiga lilla.
Ja kootud mu esimene kupong sai!
Ümber poomi
