Minu vokk

Ehkki kedervarred on väga korralikud ketrusvahendid, pole vokkidelgi midagi viga. Minul on vokk olnud veidi üle kahe ja poole aasta. Selle nimi on the Journeywheel (JW) ja neid meisterdab üks Ameerika mees - Jonathan Bosworth. Ta mõtles selle voki välja ca 35 aastat tagasi ning tegemist on väga erilise disainiga - teist sarnast vokki pole. See meenutab India kedervarrevokki charkat. Siin on üks Jonathaniga tehtud videointervjuu, kus ta räägib, kuidas tema tooted on alguse saanud. Lühidalt on näha ka töötavat JWi (alates 1.34).



JW on kokkupandav vokk. Nagu ühes arvustuses tabavalt öeldi, näeb see kokkupandult välja nagu kast ja lahtitehtult nagu kast, millel on rattad sees. Mäletan, et esimest korda JW-i fotot nähes arvasin, et rattad võetakse kastist välja ja nendest pannakse vokk kokku :) Muidu töötab JW samamoodi nagu teisedki mehhaanilised vokid - jalaga tallatakse tallalauda, mis paneb pöörlema vokiratta ja see omakorda nööri abil lühi (konksudega haruline asjandus) ja värtna (e. vokipooli - see asub lühiharude vahel ja selle peale kerib end lõng - vt. ülemist fotot).

Kinnine Journey Wheel

JWi kast on tehtud kirsipuust ja muud detailid (kui õieti mäletan) vahtrast. Kuna vokiratas peab olema väike, et see kasti ära mahuks, on JW-il ka nn. kiirendusratas. Vokiratas asub kasti alumises osas, kiirendusratas kasti ülemises osas paremal ja lüht ning värten kasti ülemises osas vasakul. Kiirendusratta all on sisseehitatud värtnahoidja (i.k. Lazy Kate), seda saab kasutada ka korrutamisel (ehkki enamasti eelistan ma eraldiseisvat värtnahoidjat).

Tööasendis ühe tallalauaga Journey Wheel

Üks vokinöör ühendab vokiratast ja kiirendusratast ning teine nöör kiirendusratast ja lühi (või siis lühi ja värtna) ketra. Lühi ja värtna kedrad asuvad tagapool vastu kasti (vt. järgmist fotot). Need on soonega plokirattad, mille abil saab lühti ja värtnat liikuma panna. Tänu kiirendusrattale on JW ülekanded (i.k. ratios) päris suured nii väikese vokiratta kohta - väikseim ülekanne on 8:1 ja suurim 16:1. Kokku saab kasutada nelja ülekannet - lisaks eelnevatele veel 10:1 ja 14:1.

Lüht ja värten pannakse liikuma üle ketrade viidud nööri(de)ga. Suurem keder on lühi oma, väiksem värtna oma. Antud fotol on peal topeltnööriga süsteem.

8:1 ülekanne tähendab seda, et kui vokiratas teeb ühe täistiiru, teevad lüht ja värten samal ajal 8 täistiiru. 16:1 ülekande puhul aga teevad lüht ja värten ühe vokiratta tiiru kohta juba 16 tiiru. Ehk siis kasutades 16:1 ülekannet, läheb sama kiirusega tallates sama pika heide sisse kaks korda rohkem keerdu kui läheks 8:1 ülekande puhul. Või - kui tahaksin 8:1 ülekandega saada sama kiiresti sama palju keerdu kui 16:1 ülekandega, peaksin tallama kaks korda kiiremini.

JW lühisuu (koht, kust lõng värtna küljest üle lühikonksude välja tuleb) on U-kujuline ja lahtine - enamikel vokkidel on see kinnine (vt. kõige ülemist fotot). Värten käib maha väga lihtsalt, vaja ainult lühi küljes olev haak lahti teha ja lühi eesmine haru eemale tõmmata. Lüht ise voki küljest lahti ei käi. JW tehakse nii ühe kui kahe tallalauaga, mina eelistasin ühe tallalauaga varianti.

Värtna eemaldamiseks käib lühi eesmine haru lahti

Ülekandesüsteeme on on JW-il kaks: topeltnööriga süsteem (i.k. double drive) ja värtnapiduriga süsteem (i.k. scotch tension). Topeltnööriga süsteem on samasugune, nagu meie vanadel vokkidel (vt. ketrade fotot ja kõige esimest fotot). Sellisel juhul läheb umbse nööri üks haru üle värtnakedra ja teine üle lühikedra ning vokiratas veab mõlemat ringi. Värtnapiduriga süsteemi puhul läheb ühekordne nöör ümber lühikedra ning vokiratas veab ringi vaid lühti (vt. järgmist pilti). Üle värtnakedra läheb piduripael. Enamasti kasutan värtnapiduriga süsteemi (korrutamise puhul alati), aga peenikest lõnga on väga mõnus kedrata topeltnööriga süsteemi kasutades - see tõmbab lõnga värtnale väga pehmelt ja ühtlaselt.

Värtnapiduriga süsteemi puhul läheb ühekordne nöör üle lühikedra ja nailonist pidurinöör üle värtnakedra. Pidurinööri üks ots on kinnitatud kruvi külge ja teises otsas on kummipael.

Mul vedas, et ma ostsin selle voki väga õigel ajal. 2008. aastal maksid JWid poole (sic!) vähem kui praegu. Ka ooteaeg oli vaid ca kolmveerand aastat, mitte kaks ja pool... Samas on tegemist väga ilusa, kvaliteetse ja erilise vokiga, mis väärt iga senti ja ootamiseks kulunud aega.