pühapäev, 20. märts 2011

Minu vokk

Ehkki kedervarred on väga korralikud ketrusvahendid, pole vokkidelgi midagi viga. Minul on vokk olnud veidi üle kahe ja poole aasta. Selle nimi on the Journeywheel (JW) ja neid meisterdab üks Ameerika mees - Jonathan Bosworth. Ta mõtles selle voki välja ca 35 aastat tagasi ning tegemist on väga erilise disainiga - teist sarnast vokki pole. See meenutab India kedervarrevokki charkat. Siin on üks Jonathaniga tehtud videointervjuu, kus ta räägib, kuidas tema tooted on alguse saanud. Lühidalt on näha ka töötavat JWi (alates 1.34).



JW on kokkupandav vokk. Nagu ühes arvustuses tabavalt öeldi, näeb see kokkupandult välja nagu kast ja lahtitehtult nagu kast, millel on rattad sees. Mäletan, et esimest korda JW-i fotot nähes arvasin, et rattad võetakse kastist välja ja nendest pannakse vokk kokku :) Muidu töötab JW samamoodi nagu teisedki mehhaanilised vokid - jalaga tallatakse tallalauda, mis paneb pöörlema vokiratta ja see omakorda nööri abil lühi (konksudega haruline asjandus) ja värtna (e. vokipooli - see asub lühiharude vahel ja selle peale kerib end lõng - vt. ülemist fotot).

Kinnine Journey Wheel

JWi kast on tehtud kirsipuust ja muud detailid (kui õieti mäletan) vahtrast. Kuna vokiratas peab olema väike, et see kasti ära mahuks, on JW-il ka nn. kiirendusratas. Vokiratas asub kasti alumises osas, kiirendusratas kasti ülemises osas paremal ja lüht ning värten kasti ülemises osas vasakul. Kiirendusratta all on sisseehitatud värtnahoidja (i.k. Lazy Kate), seda saab kasutada ka korrutamisel (ehkki enamasti eelistan ma eraldiseisvat värtnahoidjat).

Tööasendis ühe tallalauaga Journey Wheel

Üks vokinöör ühendab vokiratast ja kiirendusratast ning teine nöör kiirendusratast ja lühi (või siis lühi ja värtna) ketra. Lühi ja värtna kedrad asuvad tagapool vastu kasti (vt. järgmist fotot). Need on soonega plokirattad, mille abil saab lühti ja värtnat liikuma panna. Tänu kiirendusrattale on JW ülekanded (i.k. ratios) päris suured nii väikese vokiratta kohta - väikseim ülekanne on 8:1 ja suurim 16:1. Kokku saab kasutada nelja ülekannet - lisaks eelnevatele veel 10:1 ja 14:1.

Lüht ja värten pannakse liikuma üle ketrade viidud nööri(de)ga. Suurem keder on lühi oma, väiksem värtna oma. Antud fotol on peal topeltnööriga süsteem.

8:1 ülekanne tähendab seda, et kui vokiratas teeb ühe täistiiru, teevad lüht ja värten samal ajal 8 täistiiru. 16:1 ülekande puhul aga teevad lüht ja värten ühe vokiratta tiiru kohta juba 16 tiiru. Ehk siis kasutades 16:1 ülekannet, läheb sama kiirusega tallates sama pika heide sisse kaks korda rohkem keerdu kui läheks 8:1 ülekande puhul. Või - kui tahaksin 8:1 ülekandega saada sama kiiresti sama palju keerdu kui 16:1 ülekandega, peaksin tallama kaks korda kiiremini.

JW lühisuu (koht, kust lõng värtna küljest üle lühikonksude välja tuleb) on U-kujuline ja lahtine - enamikel vokkidel on see kinnine (vt. kõige ülemist fotot). Värten käib maha väga lihtsalt, vaja ainult lühi küljes olev haak lahti teha ja lühi eesmine haru eemale tõmmata. Lüht ise voki küljest lahti ei käi. JW tehakse nii ühe kui kahe tallalauaga, mina eelistasin ühe tallalauaga varianti.

Värtna eemaldamiseks käib lühi eesmine haru lahti

Ülekandesüsteeme on on JW-il kaks: topeltnööriga süsteem (i.k. double drive) ja värtnapiduriga süsteem (i.k. scotch tension). Topeltnööriga süsteem on samasugune, nagu meie vanadel vokkidel (vt. ketrade fotot ja kõige esimest fotot). Sellisel juhul läheb umbse nööri üks haru üle värtnakedra ja teine üle lühikedra ning vokiratas veab mõlemat ringi. Värtnapiduriga süsteemi puhul läheb ühekordne nöör ümber lühikedra ning vokiratas veab ringi vaid lühti (vt. järgmist pilti). Üle värtnakedra läheb piduripael. Enamasti kasutan värtnapiduriga süsteemi (korrutamise puhul alati), aga peenikest lõnga on väga mõnus kedrata topeltnööriga süsteemi kasutades - see tõmbab lõnga värtnale väga pehmelt ja ühtlaselt.

Värtnapiduriga süsteemi puhul läheb ühekordne nöör üle lühikedra ja nailonist pidurinöör üle värtnakedra. Pidurinööri üks ots on kinnitatud kruvi külge ja teises otsas on kummipael.

Mul vedas, et ma ostsin selle voki väga õigel ajal. 2008. aastal maksid JWid poole (sic!) vähem kui praegu. Ka ooteaeg oli vaid ca kolmveerand aastat, mitte kaks ja pool... Samas on tegemist väga ilusa, kvaliteetse ja erilise vokiga, mis väärt iga senti ja ootamiseks kulunud aega.

12 kommentaari:

Silvia ütles ...

Nii tore, et kirjutasid sellest vokist. Tõesti väga lahe disain ja lahendus sellel vokil.

Kata. ütles ...

Tore ülevaade. (:

Mulle jäi ainult üks asi pisut segaseks. Kas lüht ja värten ei keerle mitte erinevatel kiirustel ja just seeläbi keritakse lõng värtnale?

Kui see ikkagi nii on, siis tekib jälle küsimus, et kas ülekanne käib lühi või värtna pöörete järgi. (:

Liis ütles ...

Kata - Sinu küsimus nõuab eraldi postitust :) Aga lühidalt - ülekanne on vokiratta diameetri ja selle kedra diameetri suhe, mida vokiratas ringi veab. Nt. värtnapiduriga süsteemil veatakse ringi lühti ja ülekanne näitab vokiratta diameetri ja lühikedra diameetri suhet.

Keerulisem on asi topeltnööriga süsteemi puhul, sest seal veetakse ringi mõlemat. Ehk seal on kaks ülekande suurust ja lühikedra ning värtnakedra omavaheliste diameetrite suhe. Teeme nii, et ma tudeerin veidi Amose raamatut ja siis millalgi kirjutan sellest pikemat :)

Kata. ütles ...

Samahästi võiks ma ise Amose riiulist võtta, aga miski ütleb mulle, et Sul läheb see kiiremini. (:

Aga ikkagi, lüht ja värten keerlevad ju erinevalt, kas mitte?

Liis ütles ...

Kui nad saavad pöörelda üksteisest sõltumatult, siis küll.

Aga ajal, mil sa tõmbad heiet ja hoiad lõngast kinni, on lüht ja värten lõnga abil üksteisega ühendatud, pöörlevad samal kiirusel ning lõnga-heidesse lisandub keerdu. Kui palju keerdu ühe vokiratta täistiiru kohta lisandub, sõltubki ülekandest.

Kui lõdvestad haaret, pole lüht ja värten enam üksteise küljes kinni, hakkavad liikuma eri kiirustega ning lõng keritakse värtna peale.

Liis ütles ...

Vabandust - märkasin just, et olen kogemata esimeses vastuses rääkinud diameetrist, õige on aga ümbermõõt. Ehk siis ülekanne sõltub vokiratta ja lühi või värtna kedra ümbermõõtude suhtest.

Kata. ütles ...

Selge. (:

Nagu ikka - üks räägib aiast ja teine aiaaugust.

Mai ütles ...

Tõesti, väga stiilne vokk on! (Lugeda Susumu häälega "Leiutajateküla Lottest", kui ta kiidab kärbes Jaagu kotti.:))
Kui suur see kast's kokkupandult on kah? Ja kas on ka kerge õlale võtta, kui vaja naaberkülla ketrama rännata?

Liis ütles ...

Kinnise kasti kõrgus on 40 cm ja vokk kaalub 6,3 kg. Nii et väike, aga mitte väga kerge - ikkagi täispuit. Kui naaberkülla vaja jalgsi rännata, võtaksin pigem kedervarre :)

Liis ütles ...

loodus = Liis

Sokike Sahtlist ütles ...

mai = Sokike :))

Unknown ütles ...

:)))

Related Posts with Thumbnails