Kaua tehtud, kaunikesed

Olen avastanud huvitava tõsiasja - kui istuda maha ja kududa-kududa-kududa, saavad asjad lõpuks valmis ka :) Võtke või need sokid, mille tegemist alustasin millalgi kevadel. Nüüd jõulude ajal kudusin-kudusin-kudusin ja valmis nad said!

Selliste sokkide kudumise isu tuli peale seda, kui olin teinud sarnased sokid mehele. Lisaks olin värvinud ühe ilusa rõõsakirju lõnga košenilli ja kaselehtedega, mis mulle kangesti meeldima hakkas ja mida kuskile endale mõeldud kudumisse sokutada tahtsin. Lillemustri sääreosal võtsin Tõstamaa käsitöötoas "Meite Muhu mustrite" raamatust (mille iga normaalne inimene on juba ammu koju ostnud...).

Hall lõng on vabrikus kedratud 8/3 maalamba lõng, roosa ja kollane loodusvärvitud 8/2 lõngad (roosa košenill + kaselehed, kollane rabarbririsoomiga külmvärvitud). Vardad 2 mm, silmuseid oli ühel vardal 17. Sokiotsad kahandasin anatoomiliselt sobivalt, st et mõlemal jalal on oma sokk!

Koerakarvaga lõngad ja kätised jõulumüüki

Homsest alates on Tõstamaa Raamatukogus käsitöö jõulumüük, mis kestab 22. detsembrini. Minult läksid sinna mõned koerakarvaga lõngad ja kätised. Lõngakerad said mõnusad pesad kohalike keraamikute valmistatud spetsiaalsete lõngakausside sees. Minge kaema!

Kes Tõstamaale ei satu, võib koerakarvaga lõngu leida Maarja-Magdaleena Gildi poest :)

 Ühest vihist e. 30 g lõngast kootud kätised (60% villa, 40% tiibeti mastifi karva)

Täidega tuunitud pitsisall

Nagu iga tubli eesti naine*, on minu emagi endale haapsalu salli kudunud. Ent kuna ühekordne maavillane lõng, millest sall kootud sai, oli ajapikku kollaka tooni võtnud, palus ema mul sall üle värvida. Teadsin, et košenillitäide ergas fuksia sobib talle kui valatud, mistõttu ei pidanud värvivaliku üle pikalt juurdlema.

Ma polnud varem tervet riideeset korraga värvinud, aga ühekordsest lõngast sall oli nii õhuline ja kerge, et värvi ühtluse pärast ei pidanud ma muretsema. Vett võtsin nii peitsimisel kui värvimisel igaks juhuks umbes 2 x rohkem kui lõnga värvides ehk 8 l 100 g kohta. Olin väga ettevaatlik, et salli mitte ära vanutada, mistõttu hoidsin igasuguse liigutamise miinimumini.

Kaalusin salli ära ning peitsisin 10% maarjajää ja 5% viinakiviga. Värvitäisid võtsin 8%, värvivee valmistasin vastavalt Leena Riihelä retseptile. Kauni lõpptulemuse saavutasin Meelilt laenatud salliraamiga (aitäh!!). Lõunaameerikalik toon sobis põhjamaisele pitsile üllatavalt hästi :)

*Mina pole kaugeltki nii tubli.

Mees sai mütsi

Talv on (loodetavasti) tulemas ja mehele oli mütsi vaja. Võtsin päevakese vabaks ning ketrasin selleks lõnga. Kuna alati on eesmärgiks villahunnikute vähendamine, sorisin kappides ja kastides ning leidsin väikese tutsu juba ammu seisma jäänud 50% helehalli meriinot ja 50% jaki aluskarva sisaldava kammlindi. Kunagi proovisin seda kedrata, aga jätsin peale vähest katsetamist ja rohket vandumist pooleli, sest kiudude pikkus oli liialt erinev (jakikiud oli lühike ja meriino pikk). See tegi ketramise väga-väga ebamugavaks.

Nüüd lisasin meriino-jaki segule veel tumepruuni šetlandi lamba villa ja kraasisin kõik trummelkraasil segi, vahekorras 70% šetlandi ja 30% meriinot/jakki. Trummelkraasimine jaotas lühikese jakikiu ühtlaselt laiali ning tulemus oli üllatavalt mõnusasti kedratav. Jätsin tuleviku jaoks meelde, et ülekraasimine muudab kammlindis vähesegunenud kiudude ketramise palju kergemaks.

Ketrasin pika tõmbega kohevad ühekordsed ja korrutasin kolmekordseks, 100 g lõnga pikkuseks tuli 170 m. Hall meriino jättis lõnga sisse toredad träpsud.

Kudumise usaldasin profile ehk Meelile, kes huvitava disaini välja pakkus - Stephen Westi Windschief'i. Oma pojale tegi ta samasuguse, mõlemad mütsid on mu meelest väga vahvad. Minu lõnga kulus mütsile 75 g.

Villapäev Kohilas 29.09

Rohkem infot Facebook'is. Kohtumiseni!

Peenvillane tombuline lõng

Eelmises Käsitöös tutvustasime Julikaga maalammast, väike jutt oli ka siin blogis. Talvises Käsitöös läheb luubi alla järgmine huvitav Eestis kasvatatav lammas - rootsi peenvillalammas.

Seekord kammisin Taatsi talu peenvillalammaste valget ja pruuni villa ning ketrasin kirju tombulise lõnga, millest peaks tulema midagi sooja ja pehmet kaela ümber kandmiseks.

 

Nädalavahetuseks aga kõik villahuvilised Saaremaale Villasümpoosionile!

Katsetused kaselehtedega

Vaatamata sellele, et suvi on olnud küllaltki külm ja märg ja vastik, on ometigi käes magusaim aeg taimedega värvimiseks. Kuna ajakiri Käsitöö soovis järgmiseks aastaks värvimise artikleid, möödub see suvi eelkõige katsetades.

Ühe eksperimendina vaatan, kuidas erinevad taimevärvid hakkavad külge erinevalt peitsitud lõngadele. Esimeseks värvitaimeks kollane klassika ehk kaselehed. Lõngad eelpeitsisin 10%, 15% ja 20% maarjajääga ning teiseks samade maarjajääkoguste + 5% viinakiviga. Kaselehti võtsin 4 x lõnga kaalu. Kokku 6 lõnga:

Ülemine rida vasakult paremale: 10% MJ+5% VK, 15%MJ + 5%VK, 20%MJ+5%VK

Alumine rida vasakult paremale: 10% MJ, 15%MJ, 20%MJ

10% maarjajääga peitsitud lõng jäi kõige haledam, teised enam-vähem sama tooni. Loomulikult pole tegemist teaduslikul tasemel tehtud katsetustega, aga väikeseks juhiseks ikka.

Vasakul 10% maarjajääga ja paremal 20% maarjajääga peitsitud lõng.

Eriline taimedega värvimise töötuba Moostes

Sel laupäeval, 26. mail kell 12-18 toimub Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MoKS üks huvitav taimedega värvimise töötuba. Seda juhendab Felicity Ford Inglismaalt, kellega mul oli tore võimalus eelmisel nädalal paar päeva koos veeta.

Töötoas saab lisaks kodumaistele kaselehtelele värvida ka sinerõikapallidega, mida Felicity Inglismaalt kaasa tõi. Sinerõikapallid saadakse, kui sinerõika lehed paar korda läbi komposteeritakse ja saadud massist pallid mätsitakse ning kuivatatakse. Tegemist on väga vana ja traditsioonilise sinerõika töötlemise viisiga ja ma ei jõua ära oodata, et neid pallikesi oma silmaga näha!

Lisaks sellele kuuleb huvitavat briti lambatõugudest, saab näha erinevaid briti lammaste villasid ja värvida töötuba sponsoreeriva lõngafirma Blacker Yarns lõngasid.

Õpituba on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine meiliaadressil felixbadanimal (at) hotmail.com, siiri (at) moks.ee või telefonil 5330 6679 (Siiri), 447835136201 (Felicity). Töötoas saavad värvimist proovida ja lõngaproove koju kaasa võtta kümme inimest, aga kõik teised võivad niisama vaatama tulla. Osalejad saavad suppi ja leiba ning koogid võib ise kaasa võtta :)

NB! Kuna Felicity on helikunstnik, toimub päevaprogrammiga paralleelselt tööprotsessi helide salvestamine. Osalejad peaksid olema päri sellega, et neid helisid võidakse edaspidi raadiosaadetes või performance'ites kasutada.

 Felicity kihnu maalamba villast lõngadega

Kašmiiri ketramine

Mul oli kord üks kampsun. See kampsun oli inetu kui öö. Ebamäärast roosakasbeeži värvi, 2-3 numbrit liiga suur, mitme parandatud ja paari parandamata auguga ning ühe varruka ots oli indigo värvivette sattumisest veidi roheline. Ent ma ei raatsinud ega raatsinud seda ära visata, sest - nagu te arvata võite - kampsuni koostis oli 100% kašmiir. Mis tähendas, et ma võisin selle kapist välja võtta käekaudu kobades, sest selle koleda kampsuni pehmust, siidisust ning kergust ei olnud võimalik ühegi teise riideesemega segi ajada.

Kammitud kašmiirkiud

Kašmiiri saadakse kitsedelt. Kašmiir on kitse alusvill, mida toodavad kõik kahekihilise kasukaga kitsed*. See tähendab, et kõik kitsed peale mohäär- ehk angoorakitse, kelle karvkate on ühekihiline ja kellelt saadakse mohääri. Erinevad kitsed toodavad erineva koguse alusvilla, aga keskmine toodang kašmiirkitse kohta on paarsada grammi aastas - seega vähene.

Kašmiir pole ainult imepehme, see on ka kerge ja soe ning kašmiirlõngast kudum hoiab tänu kiu säbarusele hästi vormi ja peab kenasti vastu. Mina ketrasin tööstuslikult kammitud pruunikashalli tooni kašmiiri. Kašmiirkiud on üpris lühike - maksimaalset 3-4 cm pikkune ja küllaltki libe. Nii et ketramine oli paras väljakutse. Kiu lühiduse tõttu lasin keerdu villa sisse, ent tõmbasin heiet ettepoole ja silusin lõnga üle, kuna teadsin, et lõngast tuleb pitssall ega tahtnud lõnga väga kahuseks ajada. 100 g kahekordset lõnga tuli ca 640 m.

Salli kudus õde ja see sai jõulukingituseks meie armsale emale.

*Hiljem lisatud: kõik kahekihilise kasukaga kitsed toodavad küll aluskarva, aga mitte igasugune aluskarv ei kvalifitseeru kašmiiriks.

Tombulisest lõngast kaelus

Kunagi kedratud tombulisest* lõngast on saanud tombuline kaelus. Kedratud tööstuslikult kammitud sinisenäolise leisteri kammlindist. Kudus ema.


* Kasutasin algselt mõistet "slubilõng", mis pärit õnnetust "Loova ketramise" raamatust. See on otsetõlge inglise keelest (slub yarn). Sattusin aga Mälksoo 1945. aasta kangakudumise raamatus mõistele "tombuline lõng", mis mu meelest on päris tabav ja sobiv.

Täitsa tombuline

Kilo kampsunilõnga

Hiljuti valmis kilo lõnga, millel on ette nähtud kampsuniks saamine. Lõng on kedratud Taatsi talu maalamba villast. Kraasisin kokku halli ja valget, et toon ei jääks liiga üheülbaline, vaid elav ja veidi varieeruv.

Vill, millest sai lõng

Ketrasin pika tõmbega ning saadud kohevad ühekordsed korrutasin kolmekordseks. Kuna lõng tuli suht jäme (50 g/ 34 m), ketrasin ühekordsed enda vokil, aga korrutamiseks laenasin sõpradelt Louet'i 51S vokki, mis tänu suurtele värtnatele ja lühipiduriga süsteemile oli tolle töö jaoks nagu loodud. Aitäh, Riina ja Eve!

Sügiseses "Käsitöös" peaks saama pikemalt lugeda nii selle lõnga valmimisest kui ka näha lõngast tehtud kampsi.

Linateemaline loeng ja töötuba Pärnus 25.02

Ja mina olen Paides. Kurb :(

Villapesu kuuma veega - mis on oluline?

Villa pesemine kuuma veega pole keeruline, ent on mõned reeglid, mida tuleb järgida. Vastasel juhul võid lõpetada sellega, et raiskad aega, vett ja pesuvahendit, ent vill pole oluliselt puhtam kui enne pesu. Kehvemal juhul võivad villakiud koguni kahjustatud saada.

1. Kasuta piisavalt palju vett. Veega ei tohi koonerdada. Nii pesemisel kui ka loputamisel tuleb võtta vähemalt 10 l ehk korralik ämbritäis vett 100 g villa kohta. Kui vett on vähe, jahutab villa vettepanek selle ruttu maha ja villarasv ladestub tagasi villa peale. Kuna villa ei saa kuumas seebises vees liigutada, peab vett olema piisavalt palju, et kuum vesi ja pesuvahend pääseks kõigi kiudude ümber liikuma.

2. Kasuta piisavalt kuuma vett. Kui ma räägin kuumast veest, siis ma mõtlengi kuuma vett - temperatuuriga umbes 60 °C. Sellises vees kätt üle sekundi ei hoia. Vesi peab olema kuum, et villarasv korralikult lahti sulaks ja kiu küljest ära tuleks ning vesi liiga maha ei jahtuks.

3. Kasuta nõrgalt happelise pH-ga pesuvahendit. Kui leotada villa kuumas vees aluselise pesuvahendiga, siis võivad villakiud kahjustatud saada ja hapraks muutuda. Näiteks Orto Villašampoon on kergelt aluseline ja seda ma ei soovita kuuma veega kasutada. Mina kasutan Sodasani nõudepesuvahendit, sobib ka MiniRiski oma. Lakmuspaberit pH mõõtmiseks saab tellida Total Eesti OÜ kaudu.

4. Ära liiguta villa kuumas seebivees. Välja arvatud juhul, kui sa kena villakänkarat teha tahad :) Suru vill vette ja jaluta paarikümneks minutiks eemale. Kui hakkad villa välja tõstma, liiguta seda aeglaselt koos tülliga mõned korrad üles-alla. Ja kõik.

Paar vaba kohta ketramise koolitusel

Kiire teade selle kohta, et laupäeval, 04. veebruaril Tallinnas toimuval ketramise ja villatööde koolitusel on paar vaba kohta. Järgmise nädala alguses saab veel registreeruda - info siin lehel.

Kõigile vokisõpradele aga teadmiseks, et märtsis toimub Tallinnas vokiga ketramise ja korrutamise koolitus!

"Metsavärvides" seelikukangas

Juba ammu enne seda, kui ma kangast kuduma õppisin, teadsin ma, et see hakkab mulle väga-väga meeldima. Mõne asjaga lihtsalt on nii - teate vast isegi. Ehk olen pärinud midagi oma vanavanaema Tatjanalt, kes oli hea kangakuduja ja keda ikka kutsuti teistesse taludesse abiks, kui lõime rakendamine oli nässu läinud ja vahelik kehva.

Läbi lõime

Aasta algus oli seega suurepärane, sest Tõstamaa käsitöötoas oli kätte jõudnud minu kord rahvariideseeliku kangast kududa. Seeliku tegin ühe vana Pootsist pärit seeliku järgi, mis 1921. aastal ERMile müüdud ja müüja jutu järgi saja aasta vanune ning "metsavärvidega" värvitud. Käisin seelikut ERMis vaatamas ja enamik värve nägid tõesti taimevärvide moodi välja. Kollase värvisin kaselehtedega, sinised indigoga. Roheliste jaoks sai kaselehtede kollane indigoga üle värvitud.

Samas põhitoonide - kirsipunase ning roosa - suhtes tekkisid mul kahtlused. Olid teised voltide vahel, kus õige värv säilinud, liiga ergud, samas kanga peal teiste värvidega võrreldes liiga ära pleekinud. Lasin need värvida aniliinvärvidega - sellest ka jutumärgid pealkirjas. Kirsipunase värvisin siiski ise krapiga üle, kuna see jäi liiga lilla.

Ja kootud mu esimene kupong sai!

Ümber poomi