Heegeldab

Sest kudumist ma ausalt öelda natuke pelgan...

Aga randmesoojendajad on tehtud Jane Porteri poolt looduslike värvidega värvitud lõngast, millest kirjutasin oma kõige esimeses postituses. Valmisid juba kevadel ning on osutunud üpris asendamatuteks asjandusteks kevadsügisestel aegadel.

Kes annab villa?

Veel üks vahepala.
Jutuajamine minu õe ja õetütre Kirke (varsti nelja-aastane) vahel.

Õde: "Kes muneb?"
Kirke: "Kana."
Õde:" Kes äratab hommikul?"
Kirke: "Kanaisa."
Õde: "Kes on üleni roosa?"

Kirke: "Notsu."

Õde: "Kes annab villa?"

Kirke: "Tädi Liis."

Jutt jumala õige!

Wild Colours

Sattusin ühe huvitava veebilehe peale, mis tehtud Teresinha Robertsi poolt. Rikkalikult infot ja õpetusi taimedega värvimise ning peitsimise kohta, samuti väike müüginurk, kust näiteks värvitaimede seemneid ja sinerõika pigmenti osta saab.

Kui juba linkide peale jutt läks - kes veel pole näinud, siis nüüd on Riihivillal eraldi veebileht ja -pood.

Edasi eesti keeles / No More English

Pärast pikemat kaalumist olen otsustanud edasi blogida vaid eesti keeles. Põhjuseid on päris mitu.

- Hakkasin seda veebipäevikut pidama eelkõige Eesti lugejatele mõeldes, kuna eesti keeles puudus blogi, kus oleks süvitsi lõngade ketramist ja taimedega värvimist käsitletud. Ingliskeelseid seevastu on väga palju, minu lemmikud on linkide all kirjas.

- Paralleelselt kahes keeles blogimine aeglustab tõsiselt postituste ilmumist. Ma ei ole inglise keeles nii sorav, et võõrkeelne tekst kerge vaevaga tuleks. Tahaks palju rohke ja palju sagedamini kirjutada, enda võetud kohustus tekst ka inglise keeles avaldada on tõsiseks koormaks kujunenud.

- Näen oma blogi eelkõige informatiivsena, mis eeldab põhjalikke ja pikemaid postitusi, see omakorda aga rohkem tõlkimist. Minu blogimise aeg on väga piiratud, päeval pole poiste tõttu võimalik kirjutada. Õhtul on arvuti taga aga ka muud tööd vaja teha.

- Enamik minu lugejaid on Eestist. SiteMeter näitab vaid üksikuid külastajaid välismaalt - näiteks Soomest, Rootsist, Belgiast ja muu hulgas ka USA-st Alaska osariigist :)

Võib-olla millalgi leian jälle aega ja tahtmist kahes keeles blogida. Hetkel mul seda ei jagu...

After giving it a lot of thought I have decided to stop blogging in English, at least for now. There are several reasons.

- I started this blog because there was no Estonian blog about dyeing with natural dyes and spinning yarn. So this blog is primarily for Estonians. And there already are many great blogs on these subjects in English.

- Blogging in two languages seriously impacts the time I publish new posts. I would like to write more posts and publish more often, but the commitment I took to publish my texts in two languages greatly slows me down.

- I want my blog to be informative, that means long and thorough posts. I have very little time for blogging. I can't do it during the day because of the boys and I also have other things besides blogging I have to do at the computer after the kids are asleep.

- My readers are mostly from Estonia. There are some from abroad according to the SiteMeter - from Finland, Sweden, Belgium and USA, for example. I'm very glad you took time to pop by :)

Indigo vol. 1

Foto: košenilliga värvitud lõng, mis on indigoga üle värvitud
Photo: yarn dyed with cochineal, overdyed with indigo

Sel suvel jõudsin indigot vaid nuusutada ehk siis 3-4 värvimist teha. Ei olnud ühegi tulemusega päris rahul. Mis parata - indigoga värvimine nõuab kogemust. Kui pole seda endal ega ka kedagi, kellelt õppida, tuleb ise kõik vead läbi teha. Indigo teema on nii lai, et tuleb mitu postitust. Värvimisest ja probleemidest kirjutan järgmistel kordadel.

Esmalt natuke teooriat. Indigo on sinine pigment, mida sisaldavad mitmed taimed, tuntumad on Euroopas kasvav sinerõigas (Isatis tinctoria), Jaapani indigo (Polygonum tinctorum) ja enim pigmendi saamiseks kasutatav Indigofera tinctoria. Enamasti värvitakse juba taimest eraldatud pigmendiga, kuid võib ka ise värskete taimedega värvida. Leenal tuli Jaapani indigoga värvimine kenasti välja. Peab arvestama, et tegemist on sooja armastavate taimedega, mistõttu nad vajavad kasvuhoonet, muidu pigmenti eriti ei teki.

Indigo kui pigment on selles mõttes eriline, et ta ei lahustu vees. Ei kuumas, ei külmas - seniks, kuni seal on hapnikku. Ja seniks, kuni keskkond on neutraalne või happeline. Keskkond värvipotis peab olema hapnikuvaba ja (tugevalt) aluseline. Kui indigo sellisesse keskkonda panna, kaotab ta hapnikumolekuli ja sinine indigo muutub nn. "valgeks" indigoks (värvilt küll pigem rohekaskollaseks). "Valge" indigo kujul kinnitub pigment lõngale. Kui lõng peale seda potist välja õhu kätte tõsta, võtab "valge" indigo õhust endale hapnikumolekuli tagasi ning muutub tagasi siniseks indigoks ja potis roheliseks muutunud lõng muutub sinu silme ees siniseks.

Nagu fotodeltki näha, on indigo ideaalne igasuguste koledat (või ka ilusat) tooni lõngade ülevärvimiseks.

Fotod: Lõngad enne...
Photos: Yarns before...

... ja pärast indigoga värvimist.
...and after dyeing with indigo.


This summer I had a chance to dye with indigo only 3 or 4 times. I wasn't satisfied with the results but what to do - dyeing with indigo asks for experience. I don't have any and I don't have anybody to learn from (IRL), so I have to make all the mistakes myselt. I will write about the dyeing in detail later, as I plan to make several posts about indigo.

Little theory first. Indigo is a blue pigment that is obtained from several plants like woad (Isatis tinctoria), japanese indigo (Polygonum tinctorum) and Indigofera tinctoria. Most dyers use the purified pigment, but if you wish you can grow your own plants. Leena had quite a success with japanese indigo. But take into consideration that these plants need warmth in order to produce enough pigment.

Indigo is special, because you can't dissolve this pigment in the water. Not, if the water has any oxygene in it or if the pH is acidic or neutral. The environment in the vat has to be anoxic and (strongly) alkaline. If you put indigo in this kind of environment, it loses oxygene molecules and turnes into so called indigo "white". Then, if you put the yarn in the vat, the indigo "white" molecules attach to the yarn. And by lifting the yarn into air, indigo "white" molecules take back the lost oxygene molecules from the air and the yarn, that turned green in the vat, now turns blue in the air in front of your eyes.

As you can see from my pictures, indigo is just wonderful for overdyeing dull (or beautiful) coloured yarn.

Soome maalammas / Finnsheep

Soome maalambast olen varemgi paar sõna kirjutanud, kuid nüüd olen ise seda villa kedranud. Kuna soome maalamba vill on pika kiuga, ilusa läikega ja pehme, on seda tõeliselt nauditav kedrata. Soome maalamba vill on muuseas ka viltijate üks lemmikuid.

Olin siiani kedranud pesemata villa ja kammitud villa, seekord sain siis kraasitud villa proovida. Heietamine oli tõesti kergem kui kammvilla puhul - kraasitud villas ei ole villakiud nii tihedalt koos kui kammvillas. Samas arvan, et soome maalamba villa ilus läige tuleks kammvillast ketramisel paremini välja. Laenan siin võrdluse A. Amose raamatust - kammvill, mille kiud on paralleelsed ning lühikesed kiud eemaldatud, peegeldab valgust kui sile alumiiniumfoolium. Samas kraasvilla võib võrrelda kokkukortsutatud ja seejärel siledaks silutud fooliumi peegeldusvõimega - valgus hajub rohkem kui sileda fooliumi puhul. Ehk siis ilusa läikega kiudude puhul (n. siid ja osad villad) tuleb läige paremini välja, kui kedrata kammitud villast.

Soome maalamba villa on mitut erinevat tooni (valge, hall, must, pruun), mina ketrasin valget, millel oli veidi halle kiude sees. Tulemus jäi kaunilt hõbedane. Neti kaudu võib endale seda villa tellida näiteks Värtsilän Villa ja Värjäämo'st (müüvad kraasitud orgaanilist soome maalamba villa) ja Piiku'lt (müüvad pestud lokke ja kraasitud villa).


I have mentioned Finnsheep before, but now I have been spinning Finnsheep wool myself. As the wool has a long staple, a beautiful lustre and is soft, it is a delight to spin. Finnsheep wool is also very good for felting. Up to now I have tried spinning from the grease and spinning a commercial combed top. The Finnsheep wool was carded. Drafting was easier than with combed top - the fibres are not so tightly together in the carded wool. But I think that the lustre of Finnsheep would have showed more if I had spun combed wool. I like the comparison in the book of A. Amos - yarn spun from combed wool reflects light like unwrinkled aluminium foil while the random orientation of carded fibres and the yarn spun from carded wool reflects light like from crumpled and then flattened foil. Finnsheep wool comes in different natural colours (white, grey, black, brown). I spun white wool with some grey fibres in it. The result was a lovely silvery grayish white. You can order Finnsheep wool from Värtsilän Villa ja Värhäämo (they sell carded organic Finnsheep wool) or from Piiku (they sell carded wool and washed locks). There are also several shops in US that sell Finnsheep.

Lahedad vokid / Cool Wheels

Kui hakata tutvuma tänapäevaste vokkide maailmaga, siis esmalt satuvad sulle ette sellised nimed nagu Ashford (Uus-Meremaa), Louet (Holland) ja Kromski (Poola - sic!).

Kuid mitte nende vokkidest ei taha ma kirjutada. Minu sümpaatia kuulub väikestele tegijatele ja erilistele vokkidele. Kahjuks on nad enamuses kõik Ameerikast, kuna sealne ketruskogukond on lihtsalt nii suur, et ka väike tegija võib vokkide meisterdamisega ära elada. Kunagi sattusin netis küll ühe sakslaste poolt tehtud voki peale, aga enam ei leia seda lehte üles.

Journey Wheel on vokk, mis armastab reisimist. Väidetavalt mahub see kokkupandult isegi lennukiistme alla. Seda valmistab (ja täiendab) juba 30 aastat Jonathan Bosworth. Kui ma esmakordselt JW fotot nägin, arvasin, et ketramiseks tuleb "värgid" kastist välja võtta ja ise vokk kokku panna :D Ei midagi sellist. Sa lihtsalt teed kasti lahti, tõmbad tallalaua alla ja valmis! Ja kui tahad lõpetada, siis paned samamoodi kinni, midagi ei pea ära võtma. Kõik, kes Bosworthidega on tegemist teinud, laulavad kiidulaulu nende klienditeenindusele. Ning kui te juba JW kodulehel olete, heitke pilk ka kedervartele. Ja täiendage oma jõulukingituste soovinimekirja :) Ainuke negatiivne külg JW puhul on see, et kui sa näiteks praegu voki tellid, saad sa selle alles 2009. aasta sügisel - ootejärjekord on nii pikk.

Üks vahva ja armas vokk on SpinOlution'i Mach 1. Video veenis mind küll :) Siin on üks pikk, põhjalik ja positiivne ülevaade sellest vokist. Tõsiselt suured poolid. Nii mitmekesise ja kahe tallalauaga voki kohta väga soodne hind.

Betty Roberts'i vokid on tõelised kaunitarid. Vokiratastel on kaunistustena kasutatud kuivatatud lilli ja liblikaid. Paar pilti (ja juttu) siin ja siin.

Siis võid veel pilgu heita Golding'i vokkidele. Väga eriline disain. Õnneks pole minu maitse - ma ei saaks neid niikuinii endale lubada :)

Ja last but not least, Andy Paiko klaasist vokk... Siit näed videot ketramisest.

If you start to look for the spinning wheels today, you'll will first bump into names like Ashford (New Zealand), Louet (Nederlands) and Kromski (Poland).

But I didn't want to talk about these spinning wheels. In America you'll find several craftsmen or small family businesses that make their own special wheels. Unfortunately I don't know any in Europe. I once saw a German handmade spinning wheel, but I can't find it any more. If you know some in your country, I'd love to hear about it.

Journey Wheel is a spinning wheel that loves to travel. It's supposed to fit under your airplane seat! Journey Wheels are made (and constantly improved) by Jonathan Bosworth for over 30 years. When I first time saw a photo of the JW, I thought that you have to take the "parts" from the box and put the wheel together for spinning :D Nothing like that - you just open it, take out the treadle and off you go! And have a look at their spindles, so you can put one on your Chistmas presents wish list :) The only negative thing about the JW is the long-long waiting list. If you order it today, you'll get the wheel in autumn 2009...

I also like the SpinOlution Mach 1. The video is very convincing :) Here's a long, thorough and above all positive review of this spinning wheel. The bobbins of this wheel are really-really big. And the price is very reasonable for a double treadle wheel of that kind.

The wheels of Betty Roberts are true beauties. She uses (or used - I don't think she makes any more wheels, she's over 70) dried flowers and butterflies to decorate the wheels. Some pictures (and info) here and here.

And then you can have a look at the special wheels of Golding. Luckily they're not exactly my taste, I coudn't afford them anyway :) I just hope I'll never find I need a ratio of 33:1...

And last but not least - the Andy Paiko glass spinning wheel... Here you can see it spinning.